Läheb veel aega, enne kui saan kodusest rütmist välja. Ikka on 6.30 silm lahti. Kuna oma teekonda tahan alustada Porto katedraalist Sè, mis avatakse kell 9, siis on aega linnaga tutvumiseks. Hostel, kus ma ööbin, on kohe Sè katedraali kõrval.
Vaikselt hakkan mõistma, et ma päriselt rändan üksi ja päriselt saangi vaid endaga arvestada. Nii mõnus on kõndida kitsastel suvistel tänavatel, eemal vaid kojamehe lauluhääl. Naeratus tuleb näole.
Linn on veel vaikne. Üksikud magajad on katedraali treppidel ja pargipinkidel. Mõni üksik kohalik või turist liigub ringi. Imeline algus hommikule.
Porto linnast voolab läbi Douro jõgi, millest üle on tehtud ägedalt kõrged sillad. Käisin seal päeva tervitamas.
Hostel ise on väga äge. Magan naiste toas, kus 12 voodikohta, aga kõik privaatsed. Va hääled, aga kuna olin üks viimasena voodisse minejaid ja esimesi ärkajaid, siis ei kurda. Iga voodi juures on väike riiul, laes lamp ning kontakt ja voodi all lukustatav kapp. Nii saingi hommikul seljakoti kappi jätta ja kergusega läbi linna vuhiseda.
Hommikusöök maksab 3eur ja saad ise köögis valida, mida teha tahad. Omlett ja võileivakraam oli olemas, kuid lisaks olid kapid täis ka muud kraami. Seina peal nägin plakatit, et võimalus osta endale imeline pakett, mis kehtib 3 pubis ja 1 ööklubis. Nimelt saab 14 eur eest kell 21-22 nendes kohtades piiramatult õlut ja sangriat. Lubati unustamatut elamust. Jah, selleks võib see kujuneda jah 😀
Lõpuks olen valmis kaotama oma camino-süütust. Tegelikult sai kell lihtsalt 9 ja katedraal tehti lahti. Ostsin siis pileti (3eur) sinna sisse ka, et näha Portot kõrgemalt. Nimelt pääseb sealt ka torni.
Kui juba priiskamiseks läks, siis ostsin sealt ka kohaliku rännupassi, kuigi mul oli Eestist ostetud pass kaasas. Eks sellega saab siis kunagi näiteks Eestis hoopis reisida. Esialgu on passi templite kogumisega üsna vaba kava, kuid viimase 100km jooksul tuleb neid päeva jooksul vähemalt 2 saada, et tõestada, et olen ikka kõndinud. Eks see on üks reklaamitrikk, aga see trikk pakub palveränduritele võimaluse liikuda kerge kotiga ja nautida kohalikke toidukohti. Templeid saab koguda kohtades, kus on camino kammkarbi märk peal.
Hommikul rännakule minnes selgus, et linnas toimub Hyundai poolmaraton, kus osales numbrite järgi u 11 000 inimest. Nii nad saatsid mind ligi 7 km jagu, sest ka nemad liikusid suures osas mööda jõe äärt ookeanini. Esialgu jooksid nad mulle vastu, kuid peatselt oli jooksjate liiklus kahesuunaline, sest start ja finish olid samas kohas. Kuigi näod oli väsinud, leidis nii mõnigi võimaluse mulle bom caminho soovida.
Kuna valisin rannikuäärse tee, siis kõndisin loomulikult mööda ranniku äärt. Ei hakanud ahvatlusele pikalt vastu punnima ja tegin ka ühe supluse. Polegi ammu ookeanis ujunud. Kuigi tundus rahulik, siis need lained sikutavad ikka igas suunas. Esialgu (u 10 km, aga võite vabalt petta saada) viis tee mööda randu, hotelle jms, kus rahvast liikus palju.
Mingi hetk algasid laudteed. Kuid esialgu veel rahvastatud randadega. Umbes 20 km peal oli näha juba rohkem maaelu. See viimane oli küll liialdus, aga ütlemd nii, et pisutki metsikumat loodust.
Ma ei tea, mitu km ma kokku kõndisin, aga sammulugeja näitab ligi 47 000 sammu. Äpi (camino ninja) järgi on minu ööbimiskoht Vila Chã alberque Portost 26.6 km kaugusel. Samas sai ka hommikul linnas tiirutatud. Siin majutusasutuses on ühised ruumid, st privaatsust pole, aga väga äge seltskond. Kodus saab ka privaatsust nautida. Peremees tegi suure potiga suppi ja saime ühiselt laua taga istuda. Supi eest oli võimalus vabalt annetus teha, sest paljude jaoks on see oluline lisasissetulek. Majutus ise maksis 10eur ja olemas on lina, padi, käterätid ja kõik muu mugavaks eluks vajalik.
Esimese päeva lõpuks võin öelda, et kõige olulisem on juua palju vett ja teha päriselt paljaste varvastega puhkepause. Kuigi iga tunni järel soovitatakse neid pause teha, siis kõige raskem on neid võtta alguses, kui tundub, et just sai kõndima hakatud. Aga eks lõpuks teenib see üllast eesmärki, villivabu jalgu.
No comments:
Post a Comment