Kuues päev

Hommikul sai taad alustatud pimedas. Kõndisime koos taanlase Steeniga. Hommikuti on ikka mõnus kõndida. 

Palverändurite kivila

Nii saigi meil 20km lõunaks juba tehtud. Jõudsime linna nimega Baiona. Kuna me polnud korralikult hommikusööki söönud, vaid veidi näksinud, siis otsisime esmalt söögikoha. Nendega on siin pisut keeruline, sest nad pole tihti avatud aegadel, kui mina süüa tahaks (nt õhtusööki saab sageli alates 20.30, mil ma tahan enamasti juba hambaid pesta). Tegelikult oli neid täna järjest avanemas, aga hinnad olid üsna kallid. Selgus, et olime jõudnud turistilõksu. Õnneks on mu Duolingotamine end nii palju ära tasunud, et küsisin kohalikult odava  söögikoha soovitust, mille ka sain. 4.50 eest ostsin väga rikkaliku sooja võileiva, millest jagus ka õhtusöögiks. Kõikide toitude suurused olid seal kolmekordsed.

Steeniga hommikusöögil

Peale hommikusööki tekkis väike rahutus, et kas peaks edasi minema või mitte. Kui selleks, et anda jalgadele rohkem puhkust,  otsustasime hoopis randa minna. 

Seejärel võtsime ette kohaliku kindluse, mis eemalt (kaugelt mäe otsast) nägi välja nagu vangla. Hiljem selgus, et see on hoopis luksuslik hotell, mis oli vana kindluse müüride vahele ehitatud. Aga vaated olid sealt väga kaunid.

Peale kindluse külastamist läksid meie teed Steeniga lahku. Ostsin endale ühe itaalia jäätise ja hakkasin kindlal sammul astuma järgmise küla suunas. Kui olin umbes kilomeetri jagu kõndinud, siis tundsin, et tegelikult ei olegi mu jalad enam nii värsked. Piilusin igaks juhuks booking.com lehele ning juhuslikult oligi vabanenud koht sama linna hostelis. Eks keerasin otsa tagasi ja tulin majutuma. Veidi hiljem selgus, et olen taas Katherinega ühes toas nagu eelmiselgi öösel. Kuna siin narid, siis kolisin tema kohale, kuna alumised kohad olid niikuinii täis. Juba üles ronimine pani nari korralikult kiikuma. Kui kumbki meist külge keerab, siis nari rapub. Püüan vähe külge keerata. 

Üldiselt olen graafikust ees ja saan endale lubada piisavalt rahulikke päevi. Muidu tuhisen läbi linnade ja ei tea nende kohta midagi. Ma tulin palverännule eesmärgiga õppida paremini oma keha kuulama ning teen selles osas ka pisut edusamme nagu näha. Õnneks on veel nädala jagu aega kõndida. Üle poole on praeguseks tehtud. Veidi hakkab lähenema ks lõpu tunne. Päevad lähevad kiiresti. Kirjutamiseni!