Neljas päev Nortel

 Need kolm kõndimispäeva on olnud nii pikad, et kohe kuidagi ei taha hommik meelde tulla. Asusin kahe ameeriklasega teele täpselt 6.30 kui oli veel pime.

Päikesetõusuks olime juba vähemalt 5km kõndinud. 

Tee profiil oli täna veel mägisem kui varem

Ja see on vaid üks osa meie teest. Hoolimata mägisusest võtsime ette väga pika lõigu ehk ligikaudu 37 km, millega püstitasin ka oma sammude rekordi ehk 58954 sammu ühe päevaga. Loomulikult tegime ka pause, aga põhimõtteliselt olime ligi 13 tundi teel. Homme teeme kindlasti tunduvalt lühema päeva. 

Vaadetega on nii, et nendega võib täitsa ära harjuda, aga kui vaatama jääd, siis seda sügavust ja lummust on neis endiselt palju.

Tee viis läbi väga paljudest karjamaadest. Osadesse sissesaamiseks tuli avada värav, osades oli lihtsalt astmega sinka-vonka käik.

Ja mõni oli kohe nii uhke farmer, et pidas kanasid kahekorruselises majas (majal silt "kanala")

Tänane peatuspaika on Markina ja siinne annetusel põhinev öömaja. Sisult väga lihtne, välivooditega magalad. Me olime kõige viimased saabujad ning saime eraldi kardinaga eraldatavasse ruumi oma voodid.

Kuna me olime päeval vaid saia ja puuvilju söönud, siis tahtsime sooja toitu. Meid suunati toidukohta, kus sai valida vaid palveränduri menüüd, mis maksis 13 eurot inimene. Selle eest valisime potitäie mereandidega suppi, praed, magustoidu ja lisaks Barbarale pudel veini. Pärast suppi tundsin, et kõht on täitsa täis, aga kuidagi suutsin ikka verl süüa vaalafileed ja isegi väikse koogitüki. Jeebus, pärast sellist kõhutäit oli raske mitte laua taha magama jääda. Igatahes uhke lõpp meie vägevale päevale.