Vaikne

Terve see aeg, mis me siin olnud oleme, on olnud üsna tuulevaikne. Meri on rahulik ja sile ning kõik mütsid jäävad pähe. Võrreldes Kanaaridega on kohe võõras siin olla. Halenaljakas on vaadata neid surfareid, keda mõnel korral on ikka mere peal nähtud. Ilmselt on ostnud puhkuseks ette surfikursuse ja nüüd siis aerutavad kätega kõhuli laua peal olles siledal veel.

Samas sile vesi on näidanud meile ka muud elu merel. Esilagu vaatasime, et kas tõesti võimalik, et kilpkonnad siin meres ujumas, sest tundus, nagu oleks trobikond nende peakesi veest välja piilumas. Lähemal vaatlemisel selgus, et tegu ikka purakate kaladega, kes käivad rannas päevitajaid piilumas. On sulid. Nüüd on iga päev ikka vees näha olnud kihavaid laigukesi, kus hunnik silmi vastu vahib.

Vaikne ja rahulik on ka hispaanlase magamistoas, kus kõik on ühine, isegi padi, mis on ligikaudu 1,5m pikk. Tarmo ei kannatanud enam seda välja ja ostis endale väiksema padja, et oleks ikka kõigil oma nagu eestlasele ikka kombeks. Ühe padjaga ei saa ju korralikult padjasõdagi mängida.

Aga kui on juba midagi isiklikku, siis tuleb seda ka korralikult hoida. Peamine, et keegi uksest sisse ei saa ;)

Tegelikult pole siin nii vaikne midagi. Öösel kolme paiku hõikus politsei maja kõrval tükk aega ruuporist midagi arusaamatut ja mitu politseiautot olid vilkuvate tuledega maja kõrval. Hommikul selgus, et keegi oli muuhulgas meie prügikastid põlema pannud. Ainult pakendikonteiner oli säilinud. Nii kostuski hommikul telefonist Tarmo õnnelik hääl, kui ta pakendikott näpus mulle prügikastide juurest helistas ja sai teada, et just seda ainust ning kollast prügikasti tal vaja ongi.

Täna hommikul tõi Tarmo rendist väikese auto ning läks nüüd Iti ja ämmaga mägedesse ja botaanikaaeda. Fotoka andsin kaasa.

Suvi

Kuulu järgi on teil seal tiikidel juba jää peal.
Kasvatage, kasvatage. Ehk saab Tarmo koju jõudes siis kiiremas korras oma Subaru korda ja sellega ka esimest korda ka jääle.

Aga praegu täidavad meie päevi siiski suvisemad tegemised. Hommikud on olnud pilvised ja rannas pole käinud. Enamasti jõuame sinna enne õhtusööki.

Siis peale mängimist on lapsed nii näljased ja nõuavad õhtuoodet, et siis veel mängida ja minnagi juba koju õhtusöögile. Söök, võrratu söök.... Lihtsalt juhuslikult kummitab mind just see laul ;)

Päike meelitas ka Tarmot oma lõuga siledaks
tegema, muidu oleks tal jõulude ajal ilma habemetagi lõug valge. Miski ei jää ka minu kaamera eest varjule. Lihtsalt sellises olekus Tarmot näeb muidu nii harva.

Täna hommikul käis pargis kõva sulgpalli harjutamine. Ats käis pidevalt mulle oma higist pead katsuda andmas ja Iti hoidis lihtsalt hambad ristis väsinud käega reketit kinni. Karm elu. Tegelikult tuleb neid juba täitsa hästi välja. Atsiga saab juba mängida ja Iti saab juba mõnele pallile pihta. Hea treener.

Aadress

Ja unustasingi öelda, et eile õhtul käis peremees ka siit läbi ja tõi meile võtme, et saaksime oma postkasti avada.
Calle Agustin Montes Fuentes, 6, 1ºC, Pta 2 Málaga, Espańa

9 päeva oldud

... ja juba saabki öelda, et nohud ja köhad hakkavad jääma nõrgemaks kui siia tulles. Uskumatu küll, aga esimesel nädalal läks iga päevaga kõigil vaid hullemaks.
Aga hurmaade osas ma eksisin. Nimelt eile käisime pikemal jalutustiirul ja käisime turuhoones, kus maksid karbi täis väikeseid ja küpseid hurmasid 1€


Tarmo tegi oma esimese pikema tööpäeva ja kodu pidi vaikne olema, kuigi ega me tavalistel päevadelgi päeval väga toas pole. Õnneks on siin üsna palju mänguväljakuid, sest tänaval kõndimine on ju teadagi igav.
Kui jaks hakkabki lastel jalgadest kaduma, siis järgmist mänguväljakut nähes löövad silmad kohe särama. Ats kõndis/jooksis eile küll vähemalt 10km ära. Nii võib veel tugevaks saada.

Ema jälle imetleb pidevalt igasugu õisi ja tahaks igast põõsast pilti saada. Aga ei saa. Lubasin talle internetist ilusaid pilte otsida, kui ta tahab. Olen nõus vaid inimestest pilte tegema. Puuviljadest muidugi ka, aga see ei lähe arvesse ;)

Mai naudib jällegi merelaineid ja -kohinat.

Pidupäev

Rehaga mehe töötulemust saab näha siin. Kahjuks tema jõud rauges ja meie kodule kõige lähedamasse ranna nurka ta ei jõudnudki.
Aga eks me saame veidi jalutada ka. Igatahes jube palju prügikotte.


Mangod on siin hetkel maitsvad. Meile kõige lähedamal asuvas puuviljapoes on need ka kõige soodsamad. Rusikast veidi väiksemad on alla 1€/kg ja suured 1.85€/kg.



Mandariinide, hurmaade jms peab veel ootama. Mandariinipuid on siin tänavanurkadel ka, aga veidi rohelised veel. Eks peab siis mangosid sööma.
Igatahes maitsev mangokook sai tänasel sünnipäevalisele taas kord tehtud. Ahju meil pole ja kausse jms ka eriti mitte. Aga selle pärast ei jää kook tegemata.



Pargis pakuvad kõrvalusti ja silmailu ka papagoid.

ning pargi tiigis ujuvad ringi kilpkonnad. Pole tarvidust loomaparki minnagi.

Paradiis

Öösel sadas hoolega vihma ja isegi müristas. Ilmselt polnud siin kandis ammu nii korralikult sadanud. Õhk sai kohe palju puhtamaks ja kargemaks. Mõtlesingi, et hommikuseks äratuseks oleks hea üks ujumine teha. Lisaks ahvatles teadmine, et vesi on ju ka soojem kui õhk. Eestis see teadmine kedagi ilmselt vette küll ei meelita. Igatahes seadsime Tarmoga hommikul oma jooksusammud randa, sest ka Tarmo arvas, et hommikut võiks alustada sportlikult jooksujalatsites. Rannas ootas mind aga mõnusa ujumiskoha asemel sõna otseses mõttes tuhandeid pulgakommipulki, palju microlaxituube, pudelikorke ja seistes jalgupidi vees tõid lained vastu jalgu hügeenisidemeid ja kilekotte Jms. Jah, äratuse ma sain, kuid ujumisisu kadus ära. Ilmselt oli näljane öine vihm korraliku tänavapuhastuse teinud ja muuhulgas tuhandeid pulgakomme ära limpsinud. Ma ei suuda leida muud põhjendust, kuidas neid pulki nii palju seal rannas sai olla. Meie kodurand oli igatahes totaalselt muutunud. Nii ma siis lonkisingi oma ärganud, kuid mageda kehaga koju tagasi. Jooksumees Tarmo ütles, et eemal liikus meie ranna suunas ka puhastustraktor, sest Malagas on ju kõik rannad puhtusega sinise lipu ära teeninud. Eks siis homme paistab, kas lained suutsid kogu prügi traktorile ette sööta ja rand on jälle puhas. Homsest pidi ilm jälle selgeks ja kuivaks muutuma.


Homme jõudis kätte ja käisime hommikul jooksmas. Veepiiril oli hetkel veel palju prügi, vesi tundus puhas, aga oli ka pime. Ranna teises otsas oli igarahes töökas mees reha ja kühvliga randa puhastamas. Ka traktor, mis randa puhastab, sõitis meid mööda. Varsti näeme.

Tere tulemast Malagasse!

Alustasime oma reisiga 10.oktoobril. Esmalt siis bussiga Tallinna lennujaama ja sealt juba edasi Londonisse ja õhtuks Malagasse. Juba reisi alguses suutis üks reisisellidest oma südame nii pahaks ajada, et suutis end bussis korduvalt kergendada. Kuigi oli hetki, kui tundus, et me ei jõuagi kohale, saime me sellega siiski hakkama ja tagant järgi võin öelda, et reis läks suurepäraselt. Lapsed olid 18h järjest üleval ja suurt jonnimist selle kõige peale polnudki. 

Ma ei saa kohe rääkimata jätta, kui hea oli meil enda siinset maja üles leida. Nimelt olin ma Google street viewga teekonna rongipeatusest meie kodu juurde juba läbi kõndinud ning ka piilunud teistesse tänavatesse ja kohtadesse ning seega teadsin väga täpselt, millist värvi maja juurest või milliste siltide juurest me ära peame pöörama, kus asuvad lähimad prügikastid, milline tee viib randa jne. Veider on kõndida kohas, kus sa pole kunagi varem käinud, kuid samas tead täpselt, millised majad ja rajad siin on. Imeline maailm.

Selline on siis vaade meie rannast meie kodu poole. Selja taga on meri, kodu on see kollane kõrgem maja seal paremal selle valge kõrgema maja taga. Palmidega ala on suur park, kus on roosiaed, suur tiik purskkaevudega, koerte jalutamiseks platsid, mõnusaid piknikuplatse ning muidugi suur mänguväljak. Kuid nagu pildilt näha, siis on ka rannas, mis asub kodust u 400m kaugusel, suur mänguväljak.

Ja ka rand ise on ju suur mänguväljak. Korilastel jagub tööd kuhjaga.

Eile ilusa ilmaga sai mehed veidi vee alla vaadata. Meri on 21 kraadi ja elu on ilus.

Täna tibutab ja sajab, kuid hommikul tegime siiski ühe paaritunnise jalutuskäigu ja naasesime tilgad nina, saba ja naba otsas.

Aga tegime ka peatusi. Näiteks sellises peaaegu tunnelis, kus oli taimedega kaetud sein. Nagu stuudiopiltideks kohe loodud.


Aga nüüd lähen arvutist eemale, sest uued seiklused ei hüüa tulles.