Sunday, September 22, 2024

Kaheksas kõnnipäev

Mu hostel pakkus tasuta hommikusööki. Ainus viga oli selles, et see algas alles kell 9. Proovisin, kuidas ma proovisin, aga 7 tulin ikka voodist välja. Haarasin toast vaikselt oma asjad ja pakkisin need kööginurgas kokku. Mul oli veidi toitu ka varutatud ja kuidagi tobe tundus hommikul nii kaua lihtsalt söögi (tavaliselt üsna saiakeskne) oodata. Astusin majast välja ja nägin taamal, et linn on justkui udu sees. Hetk hiljem sain aru, et tegu on hoopis vihmaga, mis ka mind endasse haaras. Pikk jalutuskäik läbi linna. 
Pärast 1,5-2h kõndimist jõudsin lõpuks linnast välja. Tööstused töötasid täie hooga. 
Päris pikalt oli sellist tööstusrajooni, enne kui päriselt loodusrüppe tagasi jõudsin.
15.septembrist algas siin jahihooaeg. Eile hommikul möödusin mitmest kohvikust, mis olid jahimehi täis. Ka möödus minust miru autot koos jahikoerte või püssimeestega. Täna kuulsin järjest paugutamist. Ikkagi esimene korralik nädalavahetus pärast hooaja algust.

Kõndisin enamus aega koos ühe sakslasega, nimeks Kurt. See oli tema esimene rännupäev sel korral, kuid muidu on kõik Santiago rajad läbi kõndinud ja nüüd tuli viimast neist lõpuni kõndima. Ta kandis saapaid, mille on lasknud kingsepal spetsiaalselt tema jalgade järgi teha. Sain aru, et iga 1000km järel paneb kingsepp saabastele uued tallad ja jälle nagu uued. Pilti Kurtiga ei teinud, aga äkki homme. 

Kohvikutes on väga populaarsed suitsuautomaadid. E-sigarette siin väga ei teha. Lisaks neile nägin kohvikus ka snäkiautomaati. Hea kiire, ei pea pikalt järjekorras seisma, et kiire hapukurk haarata.
Täna otsustasin peatuda kohas nimega Avilés. Täpsemalt siinses albergues. 10eurone koht, kus ühes toas on 24 nari. Esimest korda saan selle reisi jooksul magada all. Tundub, et ruumi on siin täna kõvasti ja nii ei maga ka keegi mu kohal. Rõõmuga keeran end öösel ühelt küljelt teisele, muretsemata rappumise ja nagina pärast. Õnneks viimast väga pole kaa.

Kuna tee peal väga kohvikuid, poode ja muid selliseid sööma kutsuvaid kohti polnud, siis sõin alles siin lõuna-õhtusöögi. Läksime Kurtiga vanalinna. Esialgu olid tänavad üsna tühjad ja vaiksed.


Keskväljaku juures oli rahvast palju enam. Seal oli ka mitu kohvikut. Kuna suurt sööki sel ajal ei serveeritud, siis otsustasime minna snäkibaari, kus oli pakkumises 100 erinevat snäkki. Igal kolmapäeval ja pühapäeval maksid kõik snäkid 1 eur. Arvasin, et need on väikeses kausikeses vms, kui tellid näiteks kalmaari, vürtsika kastme ja sibulaga, aga ei. Miks panna kaussi, kui saab kõik saia vahele panna. Oeh. 
Kui me einet ootasime, siis selgus, et umbes 40 inimest teenindab vaid 1 inimene, kes jagas end müügileti, köögi ja laudade koristamise vahel. Ütles, et kui nad on kahekesi tööl, siis käib mõni üksik klient ja kui ta on üksi, siis on kogu maailm kohal. 
Õnneks mingi hetk tuli ka abiline, sest ma oleks muidu varsti ise murdunud. Üsna hale oli seda kõike vaadata. 

Harjumatult on välja ilmunud tuul. Päikese käes on soe, aga tuul on karge. Samas täna vist 20 kraadini ei tõusnudki see temperatuur. Ilmselt on ka väheke see väsimus kuhjunud ning seepärast ka tundlikum külmale. Kuigi juba kuulen, et toas on mitu vägevat norskajat, on mu lootus tänasele unele endiselt suur. Magusat und!


No comments: