Tänane öö oli taas veidi hõre. Koridoris oli liikumisanduriga tuli, mis paar korda süttis ka minu jalgade liigutamise peale. Üsna tobe ulatus. Lisaks oli taas korraliku kriuksuga voodi. Mis seal ikka. Sõime rahulikult hommikusöögi ja alustasime sel teekonnal viimast korda kahekesi Brianiga teed. Umbes 3km saime koos kõndida, siis läksid meie teed lahku. Mina jätkasin põhjateega Gijoni suunas, Brian keeras Oviedo peale, et primitivole üle minna.
Päev algas ja lõppes väikese vihmaga, aga vahepealsel ajal oli mõnus udukas. Valisin, et kõnnin täna Gijoni ehk 30 km. Üsna keskel oli seal 2 korralikku mäkke ronimist. Korralik kardio trenn. Nii mõnus on jalutada sellistel radadel, taustaks lehmade kellad justkui tuulekellad, üksikud kiremised ning haugatused.
Ma kogu päeva peale nägin ainult üht hispaanlastest meeste kampa kõndimas, kellest 1 ka pildile jäi. Üldse on sel korral kuidagi nii, et enamus kõndijaid on 60+. Paljud on leidnud, et pensionil olles on aega küll, et rännata.
Ühes külas oli igas aias sellised suured vaadid.
Siidrit nendega enam ilmselt ei tehta. Mõtlesin, et parajad väikesteks majadeks ja kohe nägingi veidi kitsamat tünnipeldikut.
Täna ei ole teel küll Kadrit ja Brianit, kes ütleksid, kui ma teelt kõrvale kaldun, aga jälgijad on siiski olemas.
Gijon on üks üsna purakas linn. Valisin peatuda surfi hostelis, mis alustuseks kohe pakkus erinevaid surfikursusi. Üldse ei kujuta ette, et jaksaksin praegu sellist sporti teha. Eks 2 eelmist magamata ööd on jätnud oma jälje. Aga olemine on siin hubane. Suuremas nö elutoas käis telekast waves of the workd ehk torus sõitmise videod ning taustaks mängis ka mõnus muusika.
Kuigi väsimus oli sees, otsustasin laenutada siit jalgratta, et veidi linna uudistada. Vahelduseks väga mõnus sõita. Ei mingit kiirustamist, rahulik kulgemine. Esialgu sadas küll veidi vihma, aga õnneks jäi see varsti järele ja jope sai sõiduga äragi kuivada.
Pildil siis minu suksu kaa. Tegu on üldiselt korraliku sadamalinnaga, mis esialgu jääb varju.
Tööstused, suured tossavad korstnad, kaubasadam. Kuulsin, et siia plaanitakse mingi uus suurem tööstus rajada. Väiksemates külades, kust läbi kõndisin, olid suured plakatid selle vastu.
Ja siis on teine linnapool, kus on uus ja vana omavahel kokku seotud ning täis poekesi, kohvikuid ja rõõmsat meelt.
Seal vastaskaldal, kus on veidi roheala näha on ka minu hostel. Need jetitajad olid seal lahesopis nii õnnelikud, kogu laht kõlas nende rõõmuhõisetest.
Täna on muuseas ülemaailmne tänulikkuse päev. Ah, nii palju asju on, mille eest tänulik olla.
No comments:
Post a Comment