Jailbreak

Hoi!
Värskemad päevauudised siis sellised, et ma sõidan kolmapäeva varahommikul üksinda Batlowsse kuulsust taga ajama ja Kristina tuleb sõber Ert-ga reedel/laupäeval autoga järele. Tegelikult ei taha siin Sydneys enam istuda, kuid auto ei saa veel valmis, st ülevaatus jne vaja teha ja siis oeh.. väga keeruline lugu meil siin. Aga lähen siis Sydneyst u 400km eemale ühte külakesse ning seal saan rahus farmidele keskenduda. Värske õhk peale kauba. Laenan siinsetelt poistelt ühe telgi, kuna karavanipltasile või st selles kämpingus, uhh ma ei oskagi kohe seda kutsuda kuidagi praegu, igatahes seal pole hetkel enam muid elamisvõimalusi. Telk sobib väga häti. Igatahes on Batlows palju farme ja et tööd neis saada pead sa ise koha peal olema, nii ma teengi.
Peretütre ehk Mai lemmikjook on rumm koolaga .. juhuu.. st peretütar või nii on juba 47 aastane.Ok,ok seletan kiirelt selle perepuu lahti, kes siin majas elavad. Kristina vanatädi on Reina, tema tütar Mai ja Mai kolm last Shannon, Lawson, Lara. Sai nüüd tehtud. Aga näitasin neile eile oma rummikotti ja nad olid vaimustatud. Lara müüb neid enda spordipoes kah, ilmselt saab ta aasta parima müüja tiitli või miksit kui ta oskab seda teadmist õigesti ära kasutada. Aga jah, nad lubasid endale kah sellised muretseda.
Tahaksin siiski avaldada au ja kiitust neile vapratele, kes osalesid tartu maratonil ja neile, kes neid finishis oodates kringliks külmusid. Tublid olete.
Seoses talvega tahaksin vabandada ka nende ees kelle sünnipäevad,nimepäevad ja muud tähtpäevadma ära unustan,sest kuidagi raske on mõelda veebruari kuu tähtpäevadelekui väljason +30. Ei noh, andke andeks.
Aed lausa läigib ümber maja, viimane hetk siit lahkuda, sest midagi pole enam teha. Kõik rohitud ja pöetud. Uskumatu, et isegi koduloomi ei olnud mind varitsemas kusagil lehtede all.
Normanile veel suured tänud kaardi eest, tõesti aitab palju. Juba tasapisi saan aru mis linn mis ilmakaares on või siis noh jah...
Ja eile siis nagin telekast kiilakat Britney Spears-i.. ehheeeee.. nice!!! Lihtsalt unustasin seda eile mainia, aga vaiki kah ei saanud olla.
Igatahes nüüd te ei pruugi minust nii tihedalt kuulda, kuid kes teab. Eks ma trükind midagi oma läpparis valmis ja kui aega saan,panen jälle üles. Musid.

Elagu KARMENID

Nimepaev, Olin selle tegelikult peaaegu juba unustanud. Aga tegelikult Sigalaheat uut aastat ja elagu hiinalased, kes on seda juba kuu aega ette tahistanud.
Hommikul kaisin valitsuse autooksjonil. Mitte mina, vaid Mai kelle juures olen tahab autot. Niiii palju laikivaid uusi autosid. Laksime sinna juba kell 8-9 vahel, siis oli liiklus h6re ja ei olnud nii palav kah. Parast seda otsustain veidi kasulik olla ja tegin veits aiatood. m6nus, kuni on v2hegi 6hku ja kuumus p2ris yles ei sulata. Siis v2ike puhkus ja siis raamatukokku. Otsustasin hakata uurima aborigeenide kultuuri jne. Eks ma hoian teid kah kursis kuidas see edeneb. Muuseas Kristina otsustas haigeks j22da, et v2ike palavik ja v2rk, loodame et see lyhiajaline. Ennem oli nii palju oelda, kuid k6ik ununes. 6htuks s6ime igatahes Hiina uusaasta puhul hiina toitu.ah, mis siin ikka, musid

shalallalaa

Hoi!
Eile käisime Manly beachil ja selle ümbruses. Shannon on seal rannas surfiõpetaja. Tubli poiss ikka, ise on 18 aastane, aga selliseid töid teinud, et oi-oi-oi. Lisaks on ta ühes rannas vetelpäästja, käib punase-kollase mütsiga ringi, mis on paeltega tugevasti lõua alla kinni tõmmatud. Siis on ta teinud ka miski kelnerikoolituse ära ja käib uhketel pidudel jooke valamas jne jne..
Manlys käisime enamasti niisama ringi, tutvudes kohaliku eluga. Peale selle tegime endale ka kohalikud pangakontod ära, uhh palav oli seal, ei mingit konditsioneeri. Linn oli trimmis kalipsopepusid täis, sest lained on endiselt vägevad ja rand üldiselt suletud. Seega vees olemine 100% enda vastutusel. Sellest hoolimata oli rand rahvast täis. Poleks iial arvanud, et kaunid surfimehed mind nii külmaks jätavad.. aga näed nüüd. Kristina ikka koputab aeg-ajalt mu õlale, et vaata-vaata mis kena mees. Nii et tundub et pole hirmu, et ma endaga mõne kaasa kraban. Elagu Eesti mehed J hurrraaaaaa!!!!!
Tegelt peaks ostma endale bodyboardi, et vaikselt sellega lained püüdma hakata. See on see laud millega saab kõhuli sõita. Täna vaatasin järgi, et minu pikkusele peaks vastama 42 suurus laud. Ah, see selleks... Samas on jällegi võimalus, et me põrutame õige pea sisemaa poole. Kes seda veel teab, mis järsku pähe võib karata. Muuseas Kodus ja võõrsil võtteid tehakse suht meie lähedal beachil. Vb saan ka mina kord kuulsaks, nii et vaadake muudkui telekat. Eile kui ma Manlyst ära tulime tegi Kristina hea nalja, jättis nimelt oma rahakoti bussi. Oh seda paanikat. Õnneks saime täna hommikul ta tiba vähema rahahulgaga tagasi, nii et kõik läks ikka uskumatult hästi.
Õhtul läksime linna, päris linna kohe... ui-ui-ui. Me ei käinud seal mitte ainult ringi, oi-oi, vaid vahest täitsa otse kah. Tegelt on kõik ikka täitsa suvaline. Vaatad Harbouri silda või sydney ooperimaja või sydney towerit ja... mitte miskit.Miks nad peaksidki postkaartidest erinema. Tegelt teel linna juhtus selline asi, et kõndisime Kristinaga treppides alla ja ma trükkisin parasjagu sõnumit,ma ju pop ja noortepärane tsikk, järsku roomas mulle teele jämeda ussi ja sisaliku ristsugutis või siis väga jäme ja purjus sisalik. Igatahesoli ta jurakas ja peaaegu mu jala all. Viimasel hetkel märkasin ja tõstsin suure kisaga oma jala tagasi teise jala kõrvale, kuhu ta jäi tükiks ajaks... uhh ma ütlen, ma ei kujuta ette kui ma oleks sellisele jurakale peale astunud..Praegu tuli linnast üksinda tagasi ja trepp tundus pimedas 100 korda hullem kui muidu. Kõndisin väga aeglaselt,mobiiliga valgust näidates üles, et mitte mõne looma otsa sattuda. Siin ju hiigelämblikud kah, kes punuvad võrke kiiresti jne. Ok,ok pole nad nii suured midagi, aga lihtsalt. Neid oli hulgim ka Eesti maja ees, st väravast kuni ukseni. Lõpuks tahan selleni jõuda et 2 mu kunagist parallel klassivenda elavad Eesti majas ühes korteris ja et me läksime linna nendega kokku saama. Kristina jäi veel sinna.. Las noored möllavad J Igatahes käisime ennem Kristinaga kahekesi linnas ringi ja istusime hyde parkis, mis tegelt on ikka uskumatult väike, nagu Tamme staadion või siis 2 tükki. Tegelt on kogu Sydney kesklinn ikka võrdlemisi väike. Ja siis me saime poistega kokku, tegime väikese Eesti maja tuuri ning läksime ühte kesklinna lahesoppi, Darling Harbourisse, veini jooma. Seal oli üks hull zonglöör, kes pallikeste asemel kasutas hoopis õuna, tõrvikut ja töötavat mootorsaage. Selline tavakas. Linn oli ikka ilgelt ülerahvastatud. Muuseas aitasin ühel gaymehel telefoni teel saada nõusse ta boyfriend, et ta temaga õhtul voodit jagaks.Palju õnne neile!
Ok,ok olen jõudnud otsapidi juba Laupäeva ja pole lihtsalt saanud veel netti seda kõike üles panna. Hommikul läksime Manly beachile. See sai täna 100 aastasek või nii,igatahes pidustused seal ja selle raamasigast võistlused, küll paatidele, süstadele kui ka niisama jooksjatele jne. Lained on jäänud veits väiksemaks, kuid siiski vägevad,vähemalt oli rand lahti. Peaks ikka selle bodyboardi endale kiiresti muretsema, lihtsalt kade vaadata kui vahva sellega sõita on. Ka niisama saab muidugi laineharjal kaugele liuelda. Vägevad on nad ikka.
Ok, ma nüüd poodi puuvilju ostma..

Sydney

Imelist sõbrapäeva teile kullakesed!!!
Endiselt on mul ajaarvamine veits sassis, kuna terve ööotsaoli üleval ja hommikuljälle varem üles ja uhh..
Täna siis esimene suplus ooekanis. Enamus randi on endiselt suletud, kuna lained on nii suured, kuid ühe siiski leidsime. Elagu surfimine! Lained olid mõnusad jah. Vesi soolane nagu ikka. Pärast suplust jalutasime mööda rannaäärt kivimürakateni, kust oli tore vaadata, kuidas laine vastu kivi end üles lööb. Milline jõud J
Just tulin 13 aastase Lawson´i jalkamatsilt. Viiki jäi. Tore vaadata kuidas emmed oma poegadega kohale tulevad ja saadavad oma poisid saali ning karjuvad kõrvalt ergutushüüdeid.
aa.. muuseas mul on nüüd oma austraalia mobiiltelefon kah. Shallalalalaaa +61423871101 helista mulle, mõtlen vaid sulle!
Meie hostid ei taha meid siit ära lasta. Seega otsime hetkel Sydneys(sry, ma ei suuda seda enam eesti keeleskirjutada) tööd. Mõned pakkumised on juba silmapiirile jäänud kah, eks näis mis saama hakkab. Hetkel kirjutame enda cv-d.
Käisime ka supermarketis. Ma lihtsalt pean ütlema et siinsed tampoonid on nii kenasti pakendatud et kohe lust. Ühes pakendis näiteks 2 armast lipsudega plekist topsikest, kummagis 8 tampooni sees.Tüdrukud, tulge Austraaliasse J
Muah

UK-USA-AU

Londoni lennujaama jõudsime suure-suure varuga.. Kuid lennuki peale sai ikkagi joostud nii et... lihtsalt avastasin järsku et monitoril on kiri flight closing. Ähkides ja puhkides jõudsin ühe tädini, kes selle asemel et passis mu pildiga osa vaadata uuris pingsalt mu vene viisat ja ei saanud midagi aru. Igatahes arvas ta et meid võiks rohkem katsuda ja käppida ning saatis meid eraldi sektsiooni. Õrnalt kombiti mind läbi ja mõõdeti masinaga kui palju ma kinga sisse higistanud olen.. õnneks ei olnud palju ja pääsesin kergelt ära. Lennuk on ikka täitsa suur... Istungi tegelt hetkel lennukis, kaart näitab et kusagil Gröönimaa kohal. Temperatuur on väljas -66 kraadi, kõrgust 10363 m ja kiirust 857 km/h . uhh 7 h veel sõita. Kuid hoolimata sellele võib juba öelda, et minu ümbermaailmareis võtab juba ilmet. Mõnus oli õhku tõusta nii et kõrvaklapid peas ja Pearl Jam, U2, Blure, jne saatmas sind kõrgustesse. Lõpetasin just filmiga „A good year”, Russell Crowe-ga peaosas. Minu arust on täiesti ebaaus see, et kui ma sõidaks USA-st inglismaale või Austraaliast USA-sse siis ma saaksin vaadata filmi „World fastest Indian”, kuid miskipärast oli täna plaanis täpselt vastupidi sõita. Tahaks seda näha küll. Damn it..
Olen end 7Up-ks joonud. Alkohoolsed joogid on siiski raha eest, kuid muud kraami saab nii et.. oi-oi-oi.. alustades suurepäraste kanapraadidega,kreemjate jäätistega lõpetades ... ma ei ole ju jõudnud veel kõike küsida ja saada...
Võtsin kaasa ainult ühed pikad püksid.. linased.. käisin just Wc-s ja avastasin et mul on kanni peale kulunud 2 auku J Palju õnne.

San Francisco... veider et USA-s. Igatahes siinne õhk on kah täitsa teist moodi.Väljas on nagu lillelõhn või siis sirel või miskit. 16 kraadi on umbes sooja ja kell on 10 tundi Eesti omast ees. Jalutame siin lennujaama ümbruses ringi ja annama oma fotokatele tuld.Ikkagi USA ju.. ui-ui-ui...
Juba 24h üleval oldud..veelpaar tundi ja pääseme siit 16 kraadist 26 kraadi juurde. 10min sain koti naljal tukastada,kuid kui silmad lahti tegin,siis ei saanud neid enam kuidagi kinni. Ja varsti juba saabki lennukile.

Lennuki aknast on tore välja vaadata..tähed ja stuff aga palju lähemal. Tükk aega vaatasin et teavas on UFO, kuid hiljem selgus et see olilihtsalt kuu, mis väheke peidus oli. 14 tundi lennukiga sõita on ikka piin. Õnneks olid töötajad ja kõik teised väga lustlikud. Ui kui ilus vaade oli päikesetõusule.. mmmm....

Kohal... 19 tunnine ajahüpe tulevikku. Kristina vanatädi, tema tütar Mai ja Mai poeg Shannon(-Kalev) tulid meile vastu..tükk aega otsisime üksteist, kuna meid saadeti trajektoorist veits kõrvale, et me saaksime enda working-holiday viisa lehekes passi. Aga lõpuks siiski leidsime kõik üles nagu vaja. Õues on tõesti soe.. eile oli siin kõvasti sadanud.oh seda paanikat.Meeletud ummikud ja paljud liiklusvahendid ei sõitnud jne.. ka lennukitega oli jama.hea et me ei jõudnud päev varem

Tõime asjad koju ja siis tegi Shannon meile väikese tuuri. Käisime meie linnaosa randa kaemas. Lained on täna suht suured ja surfareid kõik kohad täis. Ujuma ei saanudki kahjuks, kuid eks jõuab liguneda küll ja küll. Siis tiirutasime autoga mööda rannaäärt ringi ja käisime Põhja-Sydney kõige kõrgemas punktis.. Ilus ikka.. Sisalikke on kah palju.Igas suuruses kohe. Tutvusime ka kohalike mürgiste ämblikega. Kõiga jaoks on ka vastumürk olemas, nii et pole ohtu. Ootamatud lained pritsisid seeliku ikka täitsa märjaks. Mõnus...SUVI
Võtsimegi täna rahulikult, kuna reisiväsimus on kah.. Muuseas jalad on sõidust ikka täitsa paistes. Tundub nagu suure siblimise ja sagimise peale lennujaamas,olen ma endale valed jalad alla saand. Nagu pakud.. aga soolane ookeanivesi tõi natuke leevendust.
Õhtul oli pea nii paks ja kuidagi raske olla, et mõtlesin veits pikutada. Juhtus aga nii, et jäin tuttu ja ärkasin nüüd 2 ajal öösel üles ja uni läind. Eks pean end veidike väsitama ja saama kuidagi kohalikku aega. Raske.

Londoon

Eilne kontsert oli puhas rõõm: ruumipuuduse üle ei saanud kurta, helimehe üle aga küll. Vähemalt sõitsime 1,5 tundi autoga koju, nii et 5 inimest taga. mina ei kurtnud, ma jäin süles magama nagu väike laps.
Laupäeva hommik oli rahulik ja pikk. Alles pärastlõunal asutsime uksest välja. ja see oli tore. Nu täitsa kevad kohe. Isegi krookused õitsevad maja ees ja nartsissid on igal pool nuppudes ja päike paistis ja kohe hea oli.
Bobil ju sünnipäev täna ja nii saime me kõik kohvikus kokku. Hea kakao oli, ausalt. Pärast seda seadsime enda sammud kesklinna poole. Üks koolivend tuli kah Londonisse ning tema ja Kristina polnud südalinna näinud.Nii sain ma võimaluse teha tähtis nägu ette ja näidata kus miski asub. Sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta. Lisaks tähtsamatele turismiobjektide uurimisele käisime ka moodsa kunsti muuseumis e Modern Tate galeriis. Väga väsitav oli see kõik.
Andreas tegi õhtuks kartulisalatit. hea. ise nad läksid Tiinaga kõrtsu. Marian jäi magama ja nii sain ma rahus oma toimetusi teha. Pesin ka veits pesu, sest kes see teab kuna jälle saab. Inglased on ikka targad küll, nu milleks panna segisti kui saab ka ilma. Ma ei harju sellega vist kunagi ära. Raskeon midagi pesta jooksva vee all kui ühest kraanist tuleb tulist ja teisest jääkülma vett.hea et dussi all vähemalt rahus käia saab. võiks ju seal kah nii olla et hüppad ühe joa alt teise alla. saaks kähku käidud kah.
Lõpuks ärkas Marian üles ja panin ta voodisse enda kõrvale magama või siis noh emmet taga igatsema. ta juba peaaegu rahunes, kuid siis vaatas jälle mulle otsa ja nähes, et ma pole ikka veel emmeks muutnud, tuli nutt jälle peale. Elu on ikka raske.
Aga et siis nüüd tuttu. tulemas on 25 tundi lendamist..... ja tasuta söök,jook. ennem sellist,st vähemalt plaanitavat lastimist, tuleb ikka korralikult puhata,muidu tuleb oi-oi-oi.
Ärge ära külmuge!!

teele, teele kurekesed

Neljapaeva hommikul kell 10:30 said Pr Kristina Roosvald ja Mr Karmen Puidak (pileti peal oli nii kirjas) lennujaamas kokku. Tegime kenasti check in-i @ra ja siis teatati meile et lennuk hilineb 2h. Mis seal ikka kurvastada, l@ksime Ylemistesse shoppama ja sooma. Igaks juhuks helistasin mingil ajal lennujaama, et teada saada kas k6ik on ikka endine. Selgus kurb t6siasi, et lend on tyhistatud. P@rast meeletut sebimist ja pikkadest j@rjekordades seismist ostsime endale uued piletid, uuele lennule. Nii siis Estonian Air-ga otse Londonisse. Lend pidi v@ljuma kell 16:15, mis meil muud kui oodata ja teha uus check in. 6nneks saime ka tasuta l6unasoogi. kanarisotto...n@mma. ja siis lykus lend veel 2 tundi edasi ja siis veel tunnike.. aga 6htuks olime siiski Londonis. Bob t6i autoga otse maja ette. Kuna Inglismaal pannakse k6rtsid vara kinni, siis ei olnud pikka pidu ja tormasime kohe kodust v@lja. Ilma 6lleta ei tahtnud ju kah p@eva l6petada. Tegime Fostersitrenni.

Reede:
@rkasin oosel korduvalt selle peale et Marian(6e 1,5 a laps), kes magas minu ja Tiina vahel, koputas mulle korduvalt 6la peale sosistades issi-issi. Oh seda yllatust kui korraga vaatas otsa hoopis mingi tsikk. Igatahes s6ime putru, nagu hommikuti ikka peab ja s6itsime Richmondi. Kunagisest kylakesest on saanud pisike tykike Londonist, aga endielt v@ga ilus tykike. Enamus aega k6ndisime mooda Thames-i @@rt ja nautisime kevadist 6hku. Ja oi kui suured pardid seal oli.. Marianile meeldis neid v@ga taga ajada, pardid jooksid nii kuis jaksasid. Tegin ka korra selle vea, et andsin partidele veidikene syya, korraga olin suure parve tuvide keskel, kes mind k6ik j@litama hakkasid.. sain teada mis tunne oli partidel kui Marian neid kiival taga ajas.
V@ikesed ostelmised ja siis metroo National History Museum-sse. jne jne
Panen nyyd oma puhevil seeliku selga, l@hen mekin Veidike Eestist toodud rummi ning l@hen Rosa Alchemica kontserdile..