Hoi!
Nädalavahetus möödus suhteliselt laiseldes. Toanaaber Ingrid kah ei tahtnud kusagile väljasõidule tulla ja nii ei hakanud ka mina üksi minema. Eile pidas ta enda sünnipäeva, õige päev täna. Üks külaline ka tuli, aga süüa tegime ikka uhkelt. Aga täna... oi-oi-oi,käisin Nine Inch Nails´i kontserdil. Soojendusbänd oli nagu oli, aga NIN oli super.. Esmalt istusin muru peal, aga siis mõtlesin et nii moodi ei saagi ju sellist asja nautida. tark tüdruk, kas pole.. Igatahes lõpetasin u 3reas. Ellu jäin... bändi enamus aega ma küll ei näinud, aga see selleks.. Õnneks otsustas üks selle mind veidi turvata ja ka aeg-ajalt vett mulle suhu valada, kuna ma ise olin kas pingviini asendis või siis nagu rexona reklaamist, hoides käsi üleval et näidata et ei higista. Ilma temata oleks ellujäämine palju kaheldavam olnud.. Õnneks jõudis minuni vahest ka paar vihmatilka... tagumised said vähe rohkem nagu pärast maapinda vaadates aru võis saada..Ühesõnaga jäin väga rahule ja nüüd sooja teki all on väga hea olla... päris külm oli koju tulla, kuna absoluutselt kõik riided olid läbimärjad.. jah, see kargamine oli suht võrreldav paaritunnise poroloonist Pritti liimipulga kostüümis ringivantsimisega. sama palju oli umbes õhku kah :) Nüüd tunnen kuidas väsimus on jalgadesse jõudnud, vist tuleks tudile minna. muahtigi!

Brisbane

Niih..kodu on järjest armsamaks muutunud. Mu tuba pooleldi punane, nii et tunnen end koduselt küll(kes ei tea siis Viljandis on mul täiesti punane tuba). Aga naabertoas siis Sidney tüdruk Ingrid ja tore, et vähemalt keegigi kellega rääkida jne.Käime muudkui jalutamas enda ilusas suures pargis jne. Suur on ta jah, lastele lihtsalt suurepärane ning seda võimalust nad kasutavad ka nii palju kui saavad.Nädalavahetused on sünnipäevi täis. seal väikesed piknikulauad varjualustega jms, õhupallidest ja laste kilgetest on õhk lausa paks.Pühapäeva õhtul peame seal ka Ingridi 22. sünnipäeva. Kodu on jah mõnus. Mis siis veel uut. Esmaspäeval lähen Nine Inch Nails´ i kontserdile. Tükk aega mõtlesin, et kas oleks ikka vaja sinna hädasti minna, aga on ikka küll.ja hea meel et pileti ostsin. aga väljas on ikka täitsa suvi vastupidiselt teie uskumatule ilmale. Kuigi aastaaeg on sügis. Isegi hilja õhtuti on kusagil 20 kraadi ringis sooja. päevast ei hakka rääkimagi. hea muretu, teate ju isegi. ah, mis ma siin ikka teid kiusan. tegelikult olen ma täitsa nohus ja täna teeb hääl kah trikke.. ventilaator ja tuuletõmme on selle nimi. Sõin õhtuks küüslaugu-hapukoore-juustu segu saiaga.. liiga vänge sai, pahagi hakkas. eile käisin ka verekeskuses, aga me ju kõrge HIV riskiga maa jne, ühesõnaga tükk aega vabandati, et sinuga on ilmselt kõik korras aga meie juhised ei luba.. jääbki eestikatele rohkem. midagi muud nagu ei tulegi pähe. musid siis

pilte

Lisasin veel pilte sellele aadressile http://www.foto24.ee/album/14907.
Weekend tähendab seda, et alguses on Alexi sünnipäevapildid Wagga Waggas ja siis tuleb see Batlow pubi õlleaia kontsert, mis oli super.. ehk siis ajas tagasi 25.märtsisse.Pärast seda tulevad Bournda Rahvuspargi ja muidu rannikuäärsed pildi + Perry sünnipäev ja siis juba Brisbane.
Enda sünnipäeva unustasin muidugi ära, panen selle kõige lõppu. musid.

ANDESTUST KUI TE KORDUSTE OTSA SATTUSITE VÕI SATUTE, PÜÜAN PARANDADA!

NSW-QLD

Hi!

Pärast Victoriat tagasi Merimbulasse, et Kym lennujaamast peale korjata. Siis suundusime mööda rannikut veidi põhja poole, Thatrasse. Seal üürisime Kym-ga cabini. Et siis nagu karavani moodi, aga kõik on olemas,nagu väike kodu, aga väike... uhh.. hea oli. Imesin tolmuimejaga meeletu koguse tolmu auto pagassist välja... Ma ei taha teada, kus poisid mu autoga käisid. Aga siis läksime pubissepiljardit mängima ja avastasime et seal on selline taksobussi moodi asi,mis viib su näiteks teise pubisse või koju, aga erinevalt taksost ei taha ta raha.. uskumatu. Meil võiksid kah sellised asjad olla.. iagatahes viis ta teise pubisse ja uskuge võist parem ärge või noh ise teate. Oli neljapäev ja pubi pandi 21:00kinni. Oh seda üllatust. Seega saime uuest pubist uue bussi ja otsa koju. Ja siis läksime järgmiselpäeval Begasse, mis on kuulus oma juustuvabriku poolest. Me degusteerisime nii palju erinevaid juuste et kõht oli kohe punnis mis punnis... uhh..Ja siis laupäeval oli Perry sünnipäev. Polnud küll nii suur nagu ta algselt tahtis, kuid oli täitsa piisavalt rahvast. Grill ja chill.. mis siin ikka rääkida. Pühapäeval suundusin aga Sydney poole. Sel päeval mul õnnega küll väga head suhted polnud. Alates sellest et ma suutsin oma jalga vähe väänata, mis läks küll veits paiste aga õnneks päris ära ei väänanud, aga mu sõidujalg ja lõpetades sellega et üks maandteelõik oli kinni ja tuli mööda pisikest teed sõita,mis oli umbes ja tund aega 2km/h sõitu tähendas mu autole jahutussüsteemi kärvamist, mis tipnes sellega et ootasin tund aega maandtee ääres et autole vett lisada, et see kohe keema ei hakkaks ning Sydney linnaliikluses surma.. Selleks et auto üle ei kuumeneks pidin soojenduse põhjas hoidma.. Päikesepaistega ei ole see üldse mõnus kui sa iga minuti tagant valgusfoori või millegi muu taga ootama pead. Õnneks ma ei jäänud algse remondimehele kindlaks, sest ta tõesti oli rumal vaid valisin teise kes parandas vea minutiga ja tasuta.. Ja siis sain kokku ühe Uus-meremaalasest sõbraga, kes minuga koos Brisbane tuli. Willie on ta nimi. Batlows korjasin õunu temaga, aga ta läks üheks nädalavahetuseks Sydneysse ja võitis kasiinos 7000$ ja kes see enam Batlowsse tagasi läheks. Tal tegelikult plaan Londonisse minna enivei. Aga ta on kõige suurem kihlveo- ja kasiinomees,keda ma tean. Ta panustab kõigele ja veab tal kah.. Igatahes hea oli mitte üksi sõita nii seltskonna kui ka juhtimise osas. 1,5päeva võttis see meil aega et kohale jõuda, aga tegime seda edukalt. Brisbanes olime Willie Uus-meremaalastest sõprade juures. Tsivilisatsioon. Veider oli kohe linnas ringi käia jne.. Klubissegi läksime.. tegelikult oli super õhtu,mis lõppes järgmise päeva keskpäeval. Seega oli kajärgmine päev väga asjalik. Nimelt oli see public holiday ja seepärast teisipäeva õhtul oli linnaelu väga tihe ja kirev. Aga neljapäev tuli asjalik päev. Leidsin endale nimelt kodu kuhu kohe sisse kolisin. Ütlen kohe kõige tähtsama asja esmalt,mul on wifi J aga üürin tuba majast. Mingi superlux pole, aga täitsa piisav. Pärast 2 kuud telgis elamist on iga maja vist super.. aga ma olen täitsa rahul. Pole kõige jubedam asukoht ja hind jne kah. Laisk nagu ma olen ei hakanud teisi pakkumisi uurimagi. Aga täna ehk siis reedel käisin tööintervjuul, kus läks hästi, st esmaspäeval uuesti sinna ja siis kuulen täpsemalt mis kuidas mida ja kas ma ikka tahan sellist tööd. Uskumatu et ma oma suures laiskuses selle sündmusterohke nädala nii lühidaks suutsin teha.lahekas.olge musid!

Coast

Hoi!

Iial ei tea mis homne päev võib tuua. Et mis ma sellega öelda tahtsin? Batlowst äraminek juhtus kuidagi nii kiiresti, et pooltele inimestele ei jõunud pakaagi öelda, sh omanikule endale. Sõitsin poistega laupäeva(14.04) õhtul Merimbulasse, nende kodulinna. See sõit oli muidugi omaette ... ei leia õiget sõna. Alguses sõitsin mina, aga siis lasin Alexi rooli. Ühesõnaga ta tunneb neid mägiteid ja seda autot 100 korda paremini kui mina. Seal kus oli soovitav sõita u 30ga sõitsime meie ikka 100ga. Ühel pool kaljusein, mis muidugi minu pool oli ja teisel pool mitte midagi... mina oleks ilmselt 20-30ga sõitnud..ok,ok vb veidi rohkemaga. Perry igatahes tõmbas väriseva käega tagaistmel enda arvates enda elu viimast sigaretti. Aga pärale me jõudsime. Isegi kohalikus kõrts-klubis käisime. Olin reisist ja kõigest kuidagi nii väsinud, et ei suutnud seal kuidagi olla. Püüdsin siiski seltskonda sulanduda ja isegi tantsida vähe. Suht lootusetu nägin välja. Aga mingi hetk siis sõitsime kõik Tam-i ehk siis Alexi pruudi autoga koju.mina roolis. Oma unisuses keerasin kohe paremasse sõidusuunda.. sellega ka mu trikid kahjuks lõppesid, ilusti saime koju. Aga naljakas oli kuuld, kuidas nad kõik hakkasid karjuma vale suund..ma ei saand sellest kisast midagi aru... jah..eks juhtub. Liiklust õnneks polnud. Aga siis pühapäeval lasin ma ennast viia Bournda rahvusparki ja andsin auto nende käsutusse, sest nad pidid Batlowsse tagasi minema ja kolmapäeval pidi Alex enivei Merimbulasse tagasi tulema. Rahvuspark siis u 15 min kaugusel Merimbulast põhja poole, rannikul. See oli täpselt see mida ma vajasin. Kämpimisala oli väga suur, väikeste sopikestega. Mina olin näiteks 50ndal platsil. Mul oli oma väike grill ja puid oli kah igal pool ja veel oli mu lähedal varjualune laua ja pinkidega ja 2 gaasigrilli,mida ma ei kasutanud. Wc ja dushiruum jäid aga u 200-300m kauguele, aga oligi hea, kuna kõik kogunesid niikuinii sinna ümber. Ühesõnaga rahulik puhkus. Kängurud hiilisid kogu aeg ümber mu platsi või siis veits eemal,aga tähtis on see et neid oli seal palju. Nii suuremaid kui ka kääbuskängusid. Vahest jalutasid mööda metsarad ringi ja kuulsid et keegi seljataga kõndimassa.. kes muu kui kängu..ja rand.. terve rand oli minu.... veider. Ilus liivarand, ei adruvalle ega miskit.. ja soe vesi ja.. terves rannas täitsa üksi. Lippa paljalt ringi palju tahad. Siis oli seal veel laguun ja saarekesed jms.. laguun oli rohkem laste pärusmaa ja neid oli seal mitu. Magamisega oli aind veits probleeme. Kui ma suutsin pimedas u 7 ni üleval püsida ja siis tuttu minna, tähendas see ikkagi seda et öösel u 2 ajal olid silmad lahti.. ja siis muudkui oota seda valget aega.. selles mõttes on üksi ikka jama. Aga kolmapäeva hommikul tõi Alex mulle auto ja mu reis võis jätkuda... võtsin ette ranniku, Merimbulast lõuna poole. Tegelikult hetkel ongi kolmapäeva õhtu ja istun autos ja trükin ning miskõige tähtsam, olen otsapidi Victorias. Ei suutnud kiusatusele vastu panna. Homme pean Merimbulasse Kymle lennuki vastu minema, nii et piirist väga kaugele ei lähe.Merimbulast piirini u 100 km. Tean, et tema ei taha Vitoriasse tulla, seega mõtlesin et käin ära ja saan vähemalt öeldagi, et olen käinud või nii... Iga päev olen söönud igast konserve ja saia ja täna mõtlesin et tahan süüa-süüa ehk siis nüüd ootan külas nimega Genoa kella 6 kui baaris hakatakse õhtust serveerima. Ei taha kõrtsis kah istuda. Kui söök söödud, siis pikka pidu polegi, vahelduseks magan autos. Paarsada meetrit NSW poole on puhkeala koos WC-dega, et pargin sinna. Söök söödud ja kõht rohkemgi kui täis... uhhh.. Kuulan autos Tättet.. Mõnus. Pole seda vääga kaua teinud. Eesti.

Neljapäev. Hommikul mööda rannikut tagasi Merimbulasse.kell 1 lähen Kym-le lennuki vastu. Ta tuleb Sydneyst siia. Olge tublikad siis!!! muahhtigi

ilmselt viimane Batlowst

Ahoi kopraonud!
Neljapäeval ehk siis eile kutsus mu bossi tütar mind pärast tööd ühele õllele nende poole.tegelikult 3 tüdrukut kohe:tütar, tütre girlfriend ja nende ühine sõbranna. Sain ka teada oma hüüdnime selles farmis,milleks on legs... mul nimelt olid esimesel tööpäeval jalas lühkarid, mis põhimõtteliselt jalgu väga ei kata... ja siis pliksid olid vaadanud et mul ikka suht pikad jalad ja kuna nad mu nime ei teadnud, siis olengi legs... isegi boss pidavat mind nii moodi kutsuma ja Karmen olevat alguses isegi võõras olnd.. aaet Legs... ja ja jaa... jah, tegelikult pole harjunud selliseid pükse kandma, kodus olid nad mul tudupüksid.. aga ei taha endale ainult neegrikäsi kah.. võrreldes kõhuga nad seda tõesti on. Pükste kohta ütles üks Fiji tüüp et nende maal on selliseid pükse illegaalne kandal..Vot selline lugu siis minu, mu pükste ja jalgade kohta... igatahes iga neljapäev pubis piljardi võistlus ja mingi aegläksin poistega sinna... tüdrukud tulid kah järgi. Polnud pubis üle 2 nädala käinud,veider kohe ja u sama kaua polnud ka piljardit mänginud. Aga ikkagi osalesin võistlusel. Jah, see kord ei läinud meil üldse nii hästi, kõik 3 esimeses ringis välja. Samas mul läks okilt. Oleks peaaegu isegi võitnud,mis minu kohta ikka väga hea.. seal jah enamuselt sellid, kes iga päev mängimas käivad. Aga pärast võitlust läksin tüdrukute poole... niisama lobisema jne..mul 3 vaba päeva, kuna õunad pole veel valmis... enamus farmides auk. Mõtlesin et sõidan Victoria poole, kuid järsku avastasin et mu ajaarvamine on ikk täitsa sassis ja et Perry sünnipäev on juba sel laupäeval, st järgmisel ja et ... igatahes sain plikside inglasest sõbranna nõusse minuga koos reisima ja ta saaks lahkuda alles teisipäevast, seega puhkan nv ja esmaspäeval teen 1 päeva tööd ja siis liigumegi tasapisi juba ranniku poole. Ja ilmselt pärast seda u 2 nädalat kusagil farmis ja siis ongi Mardigrass ja siis ilmselt Queenslandi ära. Eks näis muidugi mis saama hakkab, aga hea et Jess minuga tuleb. Kauaks?... ei tea... aga täna käisin Tumutis, mis siis u 31 km kaugusel ja kus on juba vähe rohkem elu. Ja siis käisin ka Adelongi waterfalli vaatmas... väga mõnus koht, eriti pikniku jms tarbeks.. kivine ja vesine ja mägine ja ilus.. muidugi minu kalli v6 Holdeniga. Mõnus kui asjadel minekut on... muusika mu kõrvadele...ja siis pesin veel pesu jne..Alex on ikka vahest hea puhtusefriik.. tal iga päev uued teksad jalas.. ja ülepäeviti vahetab oma käterätti kah, tal neid kohe hulgib kaasas... ühesõnaga pesu on mida pesta..Perryga jah seda probleemi pole J kuigi pole ta ka mingi räpakoll. Vähemalt sellega mul vedanud. Minu Batlow perekond. Aga olge tublid ja kuni uute uudisteni.

igas augus kindel kaigas

Hoi! Nii et sünnipäev seljataga. Esiteks tahaks tänada igasuguste õnnitluste eest. Kummardus.. ja muidugi oli ka selle kummarduse sees veel ka üks kummardus mu südames. Tegelikult oli see sünnipäev ilmselt mu kõige kurvem sünnipäev. Esimest korda elus olin ma eemal kõigest ja kõigist. Just nimelt kõigist.. pole ühtegi eestlast üle 5 nädala näind, pole elu sees nii kaua neist eemal olnud. Igatahes nägin enda kallal kõvasti vaeva, et saada lahti asjades kinni olemisest. Mida vähem ma hoolisin asjadest, seda rohkem ma kinnitusin inimeste külge. Võibolla peakski rohkem hoopis asjadest hoolima, palju lihtsam. Palju kergem kaasas kanda jne. Inimestega on jah raskem. Korraga sain aru või siis tähendab ei saanud enam aru mida ma siin teen. Miks ma olen üksinda 6 nädalat kusagil pärapõrgus olnud ja õunu emmanud, kui kõik mida ma tegelikult armastan on Eestis. Tahtsin endale tõestada, et suudan jätta kõik selja taha ja mitte hoida kinni igasugusest väärtusetust pahnast... ma ju tegin seda, aga nüüd... ah, teadsin et see teekond ei saa olema kerge, aga.. tegelikult on mul palju toredaid inimesi ümber, aga..see pole see. Ma tõesti mõistan nüüd inimesi, kes on asjades kinni. See on lihtsalt nii palju lihtsam.tegelikult mida kauem ma eemal olen seda rohkem olen ma kinni oma juurtes ja asjades. St ma tunnen et ma olen ikka EESTI NAINE.see teeb mullegi rõõmu. Õnneks sain selles üle ja suudan nüüd edasi minna, eks ikka tuleb selliseid vähe kurvemaid hetki ette. Ah mis siin ikka vadrata tühjast-tähjast.. tegelikult läks sünnipäev hästi. Lihtsalt pidin ennast väheke rohkem koguma, ennem kui suutsin rokkida ja rollida. Esimest korda elus oli mul läikiv torbik peas.. ja õhupallid olid kah igal pool. Puhusin neid hoolega, aga nööri polnd,millega kinni siduda ja siis juhtus korraga selline asi, et kõik nad lendasid järsku minema. Tuli lihtsalt selline tuuleiil. Ja kogu suur plats oli neid täis ja muudkui lõhkesid ja .. veits oli naljakas kah.kõik tormasid neid päästma. Tegelikult sain siiski umbes pooled kätte, mis oli isegi palju, sest ei olnd neid kuhugile kinnitada eriti. Katki läinud õhupalle kasutasin aga nöörina. Griilisime liha ja sõime ja sõime ja sõime ja ... mul oli mu rummikott kah seljas... hea oli endale tunnistada et pole ma roostes midagi. Väga heas konditsioonis olen hoopis. Ja siis tegi Alex veel pannkoogi-koogi. Sellega seoses tuleb mulle meelde me külmkapp.. nimelt esimest korda elus nägin külmunud muna.. puhas rõõm.mõni kord ei viitsi ta üldse külmetada aga teine päev on kõik jääs. Kuigi temp on meil kogu aeg kõige nõrgema peal. Kunagi peaks sünipäevapildid kah üles riputama.aa.. ma nüüd jälle peast oranz.lihtsalt tuli meelde.Kym läks neljapäeval tagasi Sydneysse. Arvas et oleks aeg päris tööle minna, kuid nüüd on jälle kahtleval seisukohal, et vb tuleb minuga. Mul nimelt plaan u nädala jooksul siit ära minna. Ja mitte põhja vaid lõunasse. Vb isegi tõesti Tasmaaniasse. Sinna ei tahaks üksi minna.. kui Kym tuleb, siis võiks sinna minna jah. 21. aprill on Perry21 Merimbulas, mis siis on lõuna NSW, rannik. Seega ei taha väga kaugele sõita, et ikka sinna kah jõuda.aga praegu töötan siin ühes uues framis. Väga tore on.aind paar korjajat on.vahepeal olen täitsa üksi.oli ju long weekend ehk siis lihavõtete jama jne.tegelikult üldse selline kodune farm veits.väike ettevõte, aga õunu on piisavalt. Tema trumbiks on kahjuks aga kõige õrnemad õunad üldse.väääga ettevaatlik peab olema.imeõrn koks jätab kah suure jälje. Aga boss on lahe.mulle eelkõige meeldib see et ta ei ole boss kes aind käske jagab vaid asjatab ise kah kogu aeg.sõidab traktoriga, vahest korjab ka ise veits jne.. tore kui ülemus ikka teab mis farmis toimub jne.
Kuna siin lihavõtted reedest esmaspäevani, siis poisid sõitsid kah kodulinna puhkusele.pidid esmalt reedel minema,aga neljapäevalläks neil töölmingi masin katki ja nad lahkusid juba siis.nad ju ei korja õunu vaid panevad võrke õunaaedadele peale.ja siis lubasid pühapäeval tagasi tulla, kuid veel pole tulnud(esmaspäev)aga ilmselt iga minut tulevad. Ma kah oleks võimalikult palju kodulinnas kui võimalus oleks. Ah,ilgelt ruttu on need päevad läind.olen iga päev tööl olnud ja kui koju tuled ja sööd ja pesed ja siis ongi pime, siis olen vaadanud filme ja magangi.meeletu unekas on ja süüa võin kah.ilmselt olen ma peast veits õunaks muutunud. Ja selle söömisega... uhh... 2-4 korda päevas kakal käimin on normaalne. Ilmselt on see tänu õuntele kah. Püüad küll vahest et ei söö ühtegi aga ei saa. Vahest lihtsalt liiga laisk et veepudelini minna ja siis imed õuntest mahla välja. Ok,vähem loba.annan teada kui midagi uut.musid.armastan!