Jälle Tenerifel, hurraa!

Me oleme kohal. Lennujaamad on unustatud ja nägu on kõige taasnägemisrõõmust irvel. Meie armas El Medano.

See on ikka nii mõnus kodu. Selline päris kodu, mida reisiks üürides tihtipeale ei saa. Soovitan soojalt, kellel plaan kunagi siia tulla.

Avenida Magallanes 19,

Edificio Carla, Bloque III, piso 1E

El Medano

Tenerife

Espana

Ilmad on soojad, kuid just parasjagu soojad. Termomeeter näitab rannas küll 30 kraadi ligi, kuid ookeaniõhk ja tuul teevad olemise just parajaks. Kordagi pole tundnud, et liialt lämbe oleks. Viimastel päevadel on tuul tõusnud. Tegelikult esimestel päevadel seda peaaegu polnudki. Nüüd on lihtsalt vana hea El Medano. Ning ka igasugused tuulesurfarid on taas tee ookeanile leidnud. 

Me oleme rannamõnusid esialgu tagasihoidlikult nautinud. Pole tarvis kohe ära kõrbeda. Tasa ja targu. Meil veel aega on. 

Sõna "tagasihoidlik" muidugi päris kõigi kohta ei kehti. Mõnus, kui liiv musta värvi on, siis on ikka näha ka, kust liivane on. See mudaloigu moodi asi, mille sees Mai on, on tegelikult ikkagi ookean. Lihtsalt ühes hotelliäärses nurgas olime, kus kaldas olid lained liiva üles keeranud. 

Praegu on tõusu ja mõõna vahe meetrites väga suur. Minu hinnangul on mõõna tipphetkel rand suisa ligi 50 meetrit suurem võrreldes tõusu tipphetkega. Mõõn ja tõus ise on siinkandis kaks korda ööpäevas. 

Mõõna ajal võib vahest ägedaid metsapilte liiva peal näha.

Lastel on nii palju avastamisrõõmu. Hea, et saab nii palju õues olla. Juba oleme käinud taas merisiilikarpe korjamas, avastamas igasuguseid mereolevusi jpm.

Lapsed on kõige selle peale vähemalt poole võrra näljasemad ning nõuavad iga natukese aja tagant süüa ning vajavad või vähemalt vajaksid ka palju rohkem und. Kui vaid leiaks nipi, kuidas lõunati üleväsinud Itit magama saada.