Tarmo laenutas eile õhtul ka esimest korda surfilaua. Nüüd on hammas verel ja juba läks randa laineid piiluma. Nii need tööpäevad hilisõhtusse lükkuvadki.
Taasavastasime ka veepargi ehk koha, kus tõusu ajal pritsib laineid üles ja lastel on nalja kui palju. Vahest on rõõmu kohe nii palju, et jagub ka vanematele. Seal samas kõrval on see koht, kus mõõnaga saab merisiilikarpe korjata ja niisama mereelustikku uurida, libedatel kividel tasakaalu harjutada jne. Igatahes üks suur rõõmuala on see.
Suur osa El Medanost on samasugune nagu ka 3 aastat tagasi. Lihtsalt mõned asja on selle ajaga rohkem ära kulunud. Samas on mõned asjad ka muutnud. Suurimat rõõmu ehk tunneme ühe mänguväljaku uuenduskuurist.
Eriti tunnevad lapsed rõõmu ühest lihtsast atraktsioonist, mille peal saab pea ikka korralikult sassi ajada. Tegelikult on see suurimaks rõõmuallikaks ka paljudele isadele, kellel on nalja nabani, kui nende võsuke tuleb atraktsiooni pealt maha, tuigerdab ja siis kukub pikali. Aga mis mulle selle kõige juures enim meeldib on see, et see mänguväljak on kaetud kunstmurutaolise vaibaga, mille all on madratsid vms. Igatahes on seal nii mõnus paljajalu joosta, istuda ja isegi kukkuda.
Värskeim uudis on aga see, et eile saabusid meile külalised. Nimelt tuli Karmen oma perega meile külla. Ma ise otsisin kunagi neile booking.com-st majutuse, kuid tol hetkel tegin seda kiiruga ning ei pannud tähele, et see majutusasutus on meile nii lähedal.
Nimelt on nende kodu meie rõdult vaadates paremalt 4. kaareaugu all seal vastasmajas. Super!
Aga nüüd lähme neile küla tutvustama.
Adios Amigos!
1 comment:
Nii vahva!!!
Post a Comment