Eile tõid mehed meile lennujaamast auto. Esimese reisi võtsime ette ahviparki. Tarmo viis ühe autotäie rahvast sinna ja siis tuli teisele portsule järele ja nii ka tagasitulles. Õnneks pole see koht väga kaugel, muidu poleks vist üldse sellele mõtet olnud. Ahvipark oli endiselt mõnus paik. Eriti muidugi pakuvad emotsioone need osad, kus saab ise loomadega puuris olla.
Samas on ka loomi, keda on päris tore teiselt poolt peegeldatavat või veidi vähempeegeldavat klaasi vaadata.
Mis on aga selle paari aastaga muutunud, on see, et deegud ja merisead on jõhkralt paljunenud.
Mõlemaid on pildil ainult väike osa. Deegud olid vähemalt eraldi suures akvaariumis, aga merisead olid lahtiselt puurides, kus sai vaadata iguaane, pärdikuid, kilpkonna ja leemureid. Lapsed ja suured muidugi nautisid ahneid merisigu, kes sõid meeleldi kassast ostetud toidupakikese sisu. Kuid neid oli nii palju, et päris ohtlik oli puuris ringi kõndida, sest nad kippusid igal poole ringi askeldama ja väikestele kivikestele peale astudes võpatasin korduvalt. Mai hoidis nendest igaks juhuks ohutusse kaugusesse. Eks nad hoidsid ka ise rohkem nende ligi, kes toiduga pillasid.
Näljaseid oli muidugi veelgi, kuid need olid palju valivamad. Enamasti tahtsid pärdikud maisi. Sama tahtis ka Mai, kes oli juba selleks ajaks päris näljaseks muutunud ja ei saanud aru, miks teised pärdikud saavad, aga ahviaastal sündinud Mai ilma jääb.
Õhtul priiskasime ja käisime kohalikke maitseid nautimas. Paella meriandidega. Uskumatul kombel sõid lõpuks mõlemad mu lapsed kahe suupoolega krevette, karpe jpm. Ma lihtsalt vaatasin ja imestasin ja sõin muidugi ka. Päris maitsev oli. Seda saigi ainult ettetellimisel, et oleks aega molluskeid varuda.
Hommik algas magusalt. Tundub, et igal reisil peab üks korralik potikook ka olema. No sel korral sai see tõesti korralik, sest üle paari ampsu ei jaksagi seda rammu endale sisse ajada. Jumal tänatud. On vähemalt üks söök, mida jätkub kauemaks kui hetkeks.
Kuna Mail oli väga kohane pluus kapist võtta, siis juhtuski nii, et teised lapsed pildile lihtsalt ei saanud (tõlge: issi väike kullake)
Igatahes Tarmo on nüüd valmis sukelduma üha sügavamale isadusse :)
Eile tõid mehed meile lennujaamast auto. Esimese reisi võtsime ette ahviparki. Tarmo viis ühe autotäie rahvast sinna ja siis tuli teisele portsule järele ja nii ka tagasitulles. Õnneks pole see koht väga kaugel, muidu poleks vist üldse sellele mõtet olnud. Ahvipark oli endiselt mõnus paik. Eriti muidugi pakuvad emotsioone need osad, kus saab ise loomadega puuris olla.
No comments:
Post a Comment