Loodus või nii

Kui me esmaspäeval matkamas käisime, siis tõin mõlemale suuremale lapsel ühe käbi ka. Järgmisel hommikul jooksis Iti minu juurde, et tema käbi külge on seen kasvanud. Ja oligi. Ats püüdis seda käbi küll kasta, kuid seenele kuivas toas ei meeldinud kasvada ja ta kuivas ära. Põnev ikkagi.

Siin on palju selliseid okkalisi puid, mis on tegelikult imelisi õisi täis. Sel korral vaid lähivaade okastest, järgmisel korral püüan veidi enamat kaadrisse saada.

Küll aga mahtus pisut enamat sellesse kaadrisse. Viisin ka ema Picasso parki, kus need eriti suured isendid asuvad.

Veidi kunsti ka

Viimasel kahel päeval on randa tulnud ka lained. Tänastest sopast võin pilte üles panna homme. Tegelikult on nii, et meri on siin ikka üsna sodine. Üks päev Tarmo käis ka prillidega veealust kaemas, kui märkas, et merepõhjas olid 10m laiune prügiriba. Üsna kalda lähedal. Ta võttis tükk aega hoogu, et sellest üle ujuda, et näha, kaugele see ulatub. Kogu see sodi hõljub vahelduvalt ka vees. Harva on päevi, kui on isu merre ujuma minna, sest prügi on lihtsalt nii palju. Päris nukker on see olukord. Täna suurte lainetega oli see vaatepilt ikka täitsa kole. Kõik see prügi oli põhjast üles keerutatud ja kõik lained olid nii sodised.
Ma ei tea, kui palju eelnev meie otsust mõjutas, aga me otsustasime Tarmoga hakata kohaliku spordiklubi liikmeteks. Klubi asub meie pargi teises otsas. Seal on erinevaid rühmatreeninguid, jõusaal, basseinid ja isegi SPA ning saun (85 kraadi). Lapsed (kuni 15a) võivad tasuta vanematega kaasas käia, vähemalt basseinis. SPAsse ja sauna lapsi ei lubata. Muidugi on see basseinivõimalus lastes nii palju elevust pakkunud. Ats on 2 päeva saanud ka käia, siis kui Iti magab. Homme on Iti kord. Tarmo on viimased 3 päeva pikalt tööd teinud ja käis vaid eile õhtul üksi ujumas. Ma olen kaks hommikut järjest ujumas käinud. Naljakas on see, et nii palju ujuvad basseinis ujumistorudega. Muudkui maskid ette ja torud suhu. Siis minu jaoks põnev avastus oli ka see, et riideruumides on trikoode kuivatamiseks pisikesed kuivatid. Surud aga märja trikoo väikesesse trummlisse ning hoiad käega kaant all seni, kuni masin surisemise lõpetab (vähem kui 1 minut kestab see) ning juba saadki õrnalt niiske trikoo sealt välja võtta. Kuna meil korteris on selle pesu kuivatamisega veidi nadisti, siis see variant minu meelest igati tore.

Täna käisime ema ja lastega väiksemapoolses meremuuseumis. Esimesel korrusel sai fossiile näppida ning akvaariumi igasugu elukaid vaadata. Kõige rohkem elevust pakkus ilmselt kaheksajalg, kes mööda akvaariumiseina ja kive oma kombitsatega edasi liikus. Ka üks suur krabi tekitas lastes veidi elevust, kuid ka veidi kartust ning igaks juhuks nad nina vastu klaasi ei pannud.
Teisel korrusel oli igasugu hambaid, skelette, vanade laevade mudeleid jms, kuid kõige enam paelus neid ikkagi võimalus laeva juhtida. Iti hõivas telefoni ning Ats rooli ja nii need minutid ja minutid ja minutid kadusid. Vähemalt oli üks meeldejääv käik.

Varsti saab õnneks Halloween läbi ja vaateaknad muutuvad ehk veidi armsamateks. Kõik poed on ämblikuvõrkude, veriste sidemete jms ülekuhjatud. Täitsa uskumatud kraami müüakse ikka. Ju siis on ostjaid. Meil võiks ka näiteks kadripäeva eel poodides olla aukohal põsepunad, valged kleidid jms.

Täna nägin telekast, et siin on ka Maša ja karu multikad. See Maša on pisike, aga vaata kui kaugele ta jõuab. Sain südamelt ära.