Tarifa

Siiski alustan ma hoopis vanemast uudisest, sest Mai sai juba 4 päeva tagasi 6kuuseks. Hurraa!

ja nüüd värskemad uudised:
Reedel oli selline pidulik päev, et Iti ja Ats jäid emaga Malagasse ja meie Tarmo ning Maiga sõitsime Tarifale. Kui oli 5 minutit sõidetud, siis meenus, et mu ID-kaart jäi koju. Tegelikult peaks Hispaanias olles pidevalt dokumente kaasas kandma, nii on kirjas. Mul tegelikult juhiluba rahakoti vahel, aga ID-kaardi mõte oli rohkem selles, et ehk tuleb hirmus tahtmine piiluda ka Gibraltarile. See ju teine riik, olles vana Inglismaa koloonia. Hiljem selgitati meile, et kui me pole just väga suured ahvide sõbrad või ei plaani tegeleda maksupettustega, siis midagi väga erilist me sealt ei leia. Nimelt suurem osa Gibraltarist on mäe all ning ülejäänud osa on tihedalt maju täis topitud. Me poleks enda autoga sinna saanudki minna, sest see oleks eeldanud eraldi kindlustust ning on vist kohti, kuhu väga ei tahagi autoga minna. Muuseas me huvi pärast vaatasime ka, et kui kallis sinna lennukiga minna oleks. Nimelt on Gibraltaril oma lennujaam ja meist pole ka Malaga lennujaam väga kaugel. Selgus, et sinna saab küll umbes 100 euro eest, aga selle eest tuleb sõita Malagast Londonisse ja Londonist siis Gibraltarile. Tegu üsna väikese lennujaamaga ja ilmselt ongi neil ühendus vaid Inglismaaga. Aga kui lennuk maandub, siis pannakse põhiline autotee mõneks ajaks kinni, kuna see on osa maandumisrajast. Nii palju siis Gibraltarist. Hingele jäi ehk hoopis see, et võtsin valed dokumendid kaasa. Kui oleks võtnud passid kaasa, oleks saanud käia ka Aafrika mandril ära. Ma nimelt ei teinud piisavalt eeltööd ja ma ei teadnud, et Maroko Tarifa suhtes nii lähedal on. Teadsin, et ta peaks sealt paistma, aga ..
Räägitakse isegi, et Tarifa ja Maroko vahel sõidavad vanad Viking Line laevad, kus eestikeelsed kirjadki peal ning pool meeskonnast ka kodumaa mehed.

Meie vanalinna majad ja Aafrika mäed

See pilt on tehtud meie kodu katuselt. Sealne kodu on kindlasti teema, kus tahaks pikemalt peatuda.
Kodu asus vanalinnas, mis on müüriga ümbritsetud. Tänavad olid seal väga kitsad ning vähe neist sõidetavad. GPS tahtis meid jõuga ühele tõkestatud tänavale saata ja nii tuli auto esialgu tasulisse parklasse jätta ja jala vaatama minna, kus see kodu on. Ka jalgsi oli pidevalt tunne, et see tänav on küll tupik, aga siiski pööras ta enne järgmist maja veidi kõrvale ja saigi edasi minna. Sik-sakitamine. Kõne peale õige maja eest, tuli varsti ka omanik, kes meile võtme andis. Tundus selline väike maja olevat, sest naabrite uksed olid üsna meie oma kõrval. Ja siis... Tegu oli majaga läbi kolme korruse, mille keskel oli kõigile avatud puhkeala klaaskatusega.

Vaatega alt üles

Vaatega ülevalt alla

Samal korrusel oli veel söögituba, ühisköök ning sisehoov, mida on näha alljärgneval pildil

Ka tuba oli mõnusalt vanaaegne kivist voodi ja riiulitega. Laud ja toolid olid nagu trummid, nahaga kaetud.

ning nagu ennist mainitud, siis oli võimalus minna ka katusele, mis oli kahel tasandil. Esimesel oli suurem ala koos puhkeala ja taimedega (jäävad kaadrist välja)

Kõrgemal oli hea vaade vanalinna katustele, Aafrikale, merele ning ookeanile, osati ka päikeseloojangule ja -tõusule.

Lõppeb päev. Zorro kohalolek oli peaaegu nähtav

Algab päev

Katuselt sai vaadelda lindude tantsu. Põnev, milliseid kujundeid nad taevasse teha suutsid.

Ning kellel kael sellest kõigest liiga kangeks tahab jääda, siis võib ju heida pehmele samblamadratsile

Kahjuks ei teinud madratsitest täismõõdus pilte

Tarifa randa meenutas mulle väga Corralejot Fuerteventural. Liivane avarus, suur tuul (tegelikult oli Tarifa kohta tol hetkel pigem väike tuul), tuulenautlejad veel (või vähemalt ootusärevalt kaldal, ootamas suuremat tuult).
Ja tegelikult ei olnud me Tarifal sugugi vaid omapäi

Hommikused sportlased vasakul vasakult: Kriss, Kristo, Tarmo

Mai sai esimest korda baarimelu nautida.

Tegu oli ühe mõnusa kohaliku lihakõrtsiga või ei teagi, kuidas seda täpsemalt nimetada. Igatahes oli see täpselt nii suur, kui pildi peal näha on. Paras koht õhtusteks tapadeks (tapa ehk snäkk).