Tenerife

Tore oli lõpuks jõuda koju, mis on selleks ka ehitatud. Isegi ventilatsioonitoru läheb ilusasti õue (minu oletus), mitte ei lõppe kapi otsas ära (viimased kaks peatuspaika olid selles osas üsna õnnetud). Lõpuks on meil Itiga oma tuba. Ja kaks diivanit elutoas on täitsa tühjad ;) Tegelikult juba paari päeva pärast tuleb meile Varblane külla. Ootame! Ja köök (reisi jooksul on söömisest ja söögi tegemisest saanud kuidagi eriti püha rituaal) on täitsa kodune, st kõik vajalik söögitegemiseks on olemas, isegi munalõikur J Elektriline tsitrusepress on ka üsna hinnas, sest poes on magusad apelsinid 49senti. Puuvilju ja aedvilju saab tõesti siin saarel odavamalt kui Fuerteventural. Samas võib-olla sõltub see ka ajast. Siin on tegelikult lisaks suurematele toidupoodidele ka väikeseid puuviljapoode ja eks tuleb käia ja otsida, kus mis odavam on. Kolmapäeva hommikuti on n-ö keskväljakul lisaks ka taluturg, kust saab häid juurikaid.

Kodu asub meie mõistes teisel korrusel. Rõdult saab vaadata otse mänguväljakule, mis on üks osa suurest platsist, kus on piknikuala ja lihtsalt mõnusalt ruumi igasugu tegevusteks. Selle platsi ääres on mitu kohvikut, postkontor ja ka minu keeltekool, kus ma olen juba 3 korda hispaania keelt õppimas käinud. Kodu on meil suur, võrreldes eelmiste kohtadega (kolmetoaline, tegelikult vist neljane, aga üks uks on omanike poolt lukustatud. 2 vannituba). Lapsed saavad mõnuga ringi tormata. Ilmselt on alumised naabrid päris õnnelikud, kui me kord siit lahkume. Veider saab olema koju minek: saab magama minna täielikus vaikuses ja saab ka akna lahti teha nii, et sealt kellegi sigaretihais sisse ei tuhise. Korterielu on selles osas ikka raske. Ahjaa.. koht, kus me elame on El Medano ja see asub üsna Tenerife lõunarannikul, lennujaama läheduses. Rõdult on põhimõtteliselt ka merd näha, mis on nii umbes 300 meetri kaugusel. Üldse on kõik siin külas üsna lähedal, mis on päris mõnus. Samas on ka kõik olemas, mis eluks tarvis ja rohkemgi veel. Toidupoes saame ka 7 minutiga käidud (kui just ei juhtu sinna ajal, kui järjekorrad väga pikad). Internetiga on jah nii, et mingit head võimalust selle soetamiseks pole, aga samas kubiseb see küla kohvikutest, kus on tasuta wifi. Me lihtsalt pole nendesse väga jõudnud. Eile küll käisime väljas söömas, aga wifi oli küll viimane asi, millele ma jõudsin seal mõelda. Aga ühe Leo Pizzeria wifi, mis asub meile üsna lähedal, levib vahest (siis kui Leo on lahke) meie rõdule, mida ma kasutan ka antud postituse üleslaadimiseks. Ajab asja ära, kuid ilmselt maja teises otsas oleks ühendus veidi kiirem. Seepärast ma ei hakka praegu pilte panemagi. Küll jõuab neid ka laadida.

Ainuke asi, mis mind alguses veidi häiris (pole lihtsalt harjunud) on see, et rannas on must liiv. Samas osati on see isegi hea, sest siis on hästi näha, kust kohast ollakse liivased. Eks mõõna ajal on ka heledamat liiva näha. Randu on siin mitmeid, osad on muidugi lohesurfarite ja purjelaudurite käsutuses, keda siin on ikka üsna palju (selgus, et see on üks n-ö tuulesurfarite lemmikpaiku siin saarel). Rannad ise on head, ei pea kartma, et astud kivile otsa. Põhjad on supelrandades korralikult liivased. Mitte, et ma oleks veel vette jõudnud (pehmekeseks olen siin muutunud). Tarmo ostis endale surfilaua ja kalipso ning nüüd on iga päev laineid püüdmas käinud.

Taamal paistab ka meie punane mägi (Montana roja), mille otsa viib mõnus matkarada. Üks päev olime Atsiga seal otsas ligi tund aega. Tegime väikse pikniku, vaatasime lennujaama lennuliiklust, imetlesime ookeani ja vedelesime niisama. Teel mäkke tahtsin tuul meid korduvalt minema viia, aga tipus leidsime tuulevarju ja mõnusalt kivisse raiutud istumisnurga. Vaatasime tipus välja ka kohad, kuhu järgmisena matkama plaanime minna.

Tarmo on lisaks surfamisele tegelenud ka üherattalise sõiduga, suutes juba täitas pika maa maha sõita. Väga lähedale talle ei tasu muidugi veel minna, kuna ta võib käega virutada (vehib nendega ikka korralikult veel), aga edusammud on olnud märkimisväärsed. Viimastel päevadel on nad Atsiga koos sõitmas käinud. Ats on hea treener, ei lase Tarmol liialt logeleda J

Esimestel (tegelikult 10) päevadel oli meil siin saarel auto ka. Samasugune nagu eelmiselgi, kuid miskipärast Fuerteventura kleepsuga. Pean tunnistama, et kasutasime autot ikka üsna vähe. Tegime mõned väljasõidud, kuid kuidagi ei jaksanud enam eriti imetleda ja eks lastega olid samad hädad, mis neil ka varem autosõitudel olid. Tegelikult ei ole siin väga palju midagi uut ka leida. Tarmo käis üks päev ise autoga Teide tipus ära. Sinna viis korralik mägitee, mis Atsi jaoks oleks olnud liig mis liig. Nii käiski Tarmo üksinda lund katsumas (u 4 kraadi sooja oli seal ja väike lumelaik). Selle ilmaga on jah nii, et väike saar küll, aga ilm võib tõesti saare erinevates kohtades üsna erinev olla. Kui me lennukiga saare põhjaosas paiknevasse lennujaama jõudsime, siis oli seal ainult 12 kraadi sooja. Eks siin on ka tuule käes vilus külm, aga ei usu, et õhtuti nii jahedaks läheb. Üks Tarmo tuttava, kes on El Medanos iga aasta käinud, teadis öelda, et see on üks külmemaid talvi, mis ta siin näinud ja tundnud on. Samas Eesti mõistes on siin täitsa hea olla.

Ja meil on nüüd oma postkast koos võtmega olemas ja meile saab taas kirjutada. Vähemalt lähinädalate jooksul. Siin tundub see postiteenus kuidagi usaldusväärsem olevat. Praeguse seisuga meil kodu siin kuni 13. märts.

Avenida Magallanes 19,

Edificio Carla, Bloque III, piso 1E

El Medano

Tenerife

Espana