Vihmane

Polegi nii kuiv paik see Corralejo. Viimased 4 päeva on siin tulnud hooti selliseid padukaid, et ohohohohooo.. Olemegi lastega rohkem toas olnud ja vaid väikeseid käike õue teinud. Lauamäng „Mees, kes teadis ussisõnu“ saab korralikult valu. Ats ka ei väsi. Õnneks on see meilegi veidi põnev (veel) mäng. Kuigi me oleme seda juba küll ja küll mänginud.

Majad on siin tehtud kuiva ilma järgi. Kui vihma sajab (ja praegu on tuul „õigest“ suunast), siis meil pressib vesi rõdu-ukse alt sisse. Seal on kohe ilus pragu (tegelikult ka teise ukse all) Esialgu kui lihtsalt suur tuuli oli, siis tuli sealt liiva jms, selline korralik maatuul on praegu (kohati on näha, et õhk on eemal liivast kollakas). Mina muidugi vaatasin ja imestasin, et ma just pesin põranda puhtaks, kuidas ta jälle nii liivane saab olla. Praegu on meil vihma ja tuule kaitseks ukse ette rullitud üks käterätt, mis hommikuks on ligumärg. Üks päev käisin ma lastega poes ja umbes 300 m enne koduvärvat hakkas vihma sadama. Viimati olin vist riietega nii märg umbes 9 aastat tagasi folgil kui seal meeletud padukad olid. Ning loomulikult olid need viimased 300m vastutuult. Meie Atsiga ainult Itsitasime, aga Iti oli küll veidi ehmunud moega.

Tarmo on kaks päeva käinud surfimas (koolitus, üks päev veel tulemas). Õnnelik aga väsinud (ja nüüdseks ka sinise pöidlaga). See lainetes rapsimine võtab ikka korralikult läbi. Ta pole merel olles vist väga arugi saanud, et vahest sajab vihma. Üks vesi kõik. Aga samas on vihma vahel jällegi päikest, mis koostöös tuulega kuivatab kõik teed ja asjad meeletu kiirusega ära. Aga rääkides veest, siis kraanist tuleb ikka korralikku kloorikat. Iti tuli just vannist ja tunne on nagu oleks kusagil ujulas käinud. Õues on ka basseinides kloori-soola vesi. Joogivett ostame 8 liitri kaupa poest. Üldse on poes käimisest saanud kuidagi püha rituaal, mida me peaaegu iga päev teeme. Hea põhjus perega jälle välja minna. Hinnad on siin kohati palju odavamad kui kodumaal, aga samas mõni asi jällegi üllatuslikult kallim. Eks siin on ka nii, et ühes poes on üks ja teises teine asi odavam. Banaanid maksavad tavahinnaga u 1.70 kilo, aga eile oli ühes poes hind 60 sendi peale lastud (väga ilusad ja korralikud banaanid olid). Eks see ole üks õnneasi. Me oleme ikka parajad pärdikud küll, kuna banaane läheb meie peres täitsa palju.

Aga rahva (eelkõige Mariliisi) tungival soovil 

Poiste tudupesa

panen siia ka mõne pildi meie kodust.

Tüdrukute tudupesa ja elutuba

Üldjuhul on kõik need 54 maja, mis meie kompleksis on, kõik ühesugused. Mõned omanikud on viitsinud veidi ehitada ja teha, aga enamikul on ka kõik maalid tubades täpselt samasugused. Vähemalt nii olen ma õhtuti pimedas teiste tubades näinud. Hakkasin selle peale internetist Oasis Tamarindo (meie kompleksi nimi, kes tahab saab googles lisa vaadata) vaatama selle koha fotosid ja tõepoolest hakkas sellest kunstnikust kahju, kes need maalid tegi. Erinevus seisneb maalidel vaid detailides, mõni leheke teises kohas, pilv teise kujuga jne. Üldjoontes ja kiirelt pilku peale heites on maalid samasugused. Igas majas on 4 korterit, see teeb üle 200 enamvähem ühesugust
 maali ja siis järgmised 200 järgmise motiiviga jne.
 Ohh.. ka 3 tundub minu jaoks juba liiast.

Köök suunaga elutoast magamistuppa

Aga selline me kodu siin on. Köögi vastast läheb uks vannituppa ka, mis on üsna avar.

Meie maja, meie kuivatusrest paistab uks juures.

Selline botaanikaaed on meil

Nende postituste lisamisega on viimasel ajal see häda, et kui on mahti, siis pole internetti ja nokk kinni saba lahti, saba kinni nokk lahti.. Iti on hakanud viimastel päevadel vaid 30 minuti pikkuseid uinakuid tegema. Jääb ja juba ongi üleval. Püüan küll ta kõrvale ronida ja näidata kui mõnus on magada, aga asjata. Iti on mind nähes nii õnnelik, et ei mõtlegi silmi enam kinni panna.