Jube raske oli endale sisendada, et kohe tuleb aastavahetus ja praegu on viimane detsember, kui väljas on mõnus suveilm. Igatahes õhtusöögi tegime Kuprite rõdul. Muidu on neil korter meie omast tunduvalt väiksem, aga rõdu on neil mõnusalt suur koos suure söögilauaga. Seal me siis grillisime ja pugisime kered korralikult täis. Peale õhtusööki läksime nö linna peale kaema, mis meeleolud on. Punasel väljakul oli üks perekond, vähemalt isa kahe pojaga ja terve suure kilekoti paugutitega. Oeh, ma ütleks. Kui mõni pauguti ei töötanud, siis pingil istuv isa ajas lapsed seda kontrollima, et mis juhtus. Lisaks pandi paugutid tööle sigareti abil, mida isa tõmbas ja kui isa läks vahepeal kusagile jalutama, siis andis suitsu poistele (ehk umbes 5 ja 8 aastasele poisile), et need saaksid ikka pauguralliga jätkata. Pärast 30minutit tundsin, et mu pea tõmbleb juba liiga palju ja me liikusime keskväljakule tagasi. Meie laeva-mängukas oli aastavahetuse pidustusteks kinni pandud. Aiad olid ette pandud. Seal mänguka kõrval oli nimelt suur lava, kus alates 23.00 bänd mängis.
 |
| laeva-mängukas | |
Peale linnaskäiku tegime koogiringi Kuprite rõdul. Peale 22 lahkusid ema, Tarmo, Uku ja Mai ning teistega läksime taas linna peale. Rahvas ostis meeletult igasugu karrastatud peavõrusid ja led-tulukestega prille jms nodi. Väljas oli 16 kraadi, kuid rahva sees oli päris soe olla. Eks mõned neiud saabusidki peole vaid varrukateta minides, sest tantsides oli ju soe. Nii kui rahvahulgast veidi eemale saime, oli ikka päris kõhe olla.
Ilutulestikku lasti eelkõige rannal. Muidugi oli jälle neid paugutajaid (mul tekkis pärast seda paugu-perekonda kuidagi eriline tõrge nende vastu), keda jagus ka rahva sekka, aga minu jaoks olid kõige sümpaatsemad ikkagi sellised käest lastavad pöidlast veidi jämedamad torud, millest tuli väike plopsuga umbes 10 kaunist lasku nagu ka pildil all näha.
Sellist suurt paugutamist nagu meil kombeks, seal polnud. Ookeani tumedal taustal oli hea tulevärki jälgida ning rand pakkus teatavat ohutust ka. Südaööl on kohalikel kombeks süüa 12 viinamarja, et tuleks 12 õnnelikku kuud. Ma enne jõule nägin kusagil poes viinamarju, mis olid pakitud kui vutimunad. See on tõesti kõige tobedam asi selle juures, et mõeldakse välja igasugu asju, et inimestel oleks võimalikult mugav traditsioone täita. Nii oli südaööl näha erinevaid plastikpakendeid kui ka näiteks konservipurke 12 viinamarjaga. Me loendasime kodus kõigile 12 viinamarja karpi kaasa ja jagasime paar minutit enne südaööd kõigile vajaliku portsu taskusse. Mulle tunduski, et 12 ajal ei toimunud suurt paugutamist ja rõõmuhüüdu, vaid kõik mugisid oma viinamarju. Eks täis kõhuga ongi mõnusam head ja paremat soovida.
Uus aasta tõi uued tuuled. Tuulesurfareid on rannas korraga väga vähe, aga surfareid selle võrra rohkem. Nimelt on meri juba mitu päeva möllanud ja lainetanud mis kole. Täna ja eile oli laine nii tihe, et ka surfata oli üsna raske, sest keeruline on nendest suurtest lainetest läbi murda. Aga vähemalt on lõbus olnud.
 |
| Iti laineid püüdmas |
 |
| Surfar Ats suure lauaga ässamas |
 |
| Õnnelikud ja väsinud mehed |
 |
| Lainetes on ka niisama äge hullata |
 |
| Õhtune Roja mägi |
|
Niisama randa väga ei kipugi praegu, sest tuul keerutab nii kõvasti, et väike liivapilv on pidevalt õhus. Ja tuleb tunnistada, et täitsa külm on ka tuule käes. Õhtul hakkasime lausa mängukal lapsi valvates ise jalkat mängima, et sooja saada (raske elu ;) ). Muidugi meelitas see varsti lapsed mängukalt ära, sest nii lustlikke vanemaid ju tihti ei näe ;)
Eile vaatas Mai pikalt kollaseid suuremaid poisid, mis ujumise ala piiramas on ja küsis siis lõpuks, et miks need Minionid seal vees pidevalt on. Ju siis on mõnus ;)
No comments:
Post a Comment